Edastame info SAK drooniseire tellimiseks.
• Tee soovitavast piirkonnast satelliidi kaardil ekraanipilt ehk kuvatõmmis (nt. GoogleMapsis ja võid kasutada rakendust „lõikeriist“). Lennuvõimekus on ca 3,3 km2/h.
• Joonista tõmmisele soovitavad lennujooned (rakenduses „lõikeriist“ on võimalused olemas). Vajadusel aitavad Tõnu Peterson ja Marko Vinni koostada.
• Saadud kaart saada aadressile sakseire@ejs.ee.
• Lisa juurde:
o Kontakt, kes kohalikest läheb piloodiga kaasa (nimi, telefon, e-aadress).
o Kohtumispaik (nt. GoogleMapsi asukoha link).
o Soovitud lennu kuupäev (soovitav min. ülejärgmiseks päevaks), kokkusaamise kellaaeg. Lennu toimumine on sõltuv ilmast ja muudest väljakutsetest (kadunud inimene on prioriteetsem).
• Tõnu Peterson ja Marko Vinni on EJSi poolseteks seirelendude koordinaatoriteks ja laekunud info põhjal esitame lennu tellimused.
• KeA või PPA piloot võtab jahimehega ühendust. Kui saame varasemalt info lennu toimumise kohta, anname teada.
• Kokku saades vajadusel korrigeeritakse jooksvalt lennuplaani.
• Esmatähtis on seire tellimine kodusefarmide ümbrusesse (10 km raadiuses).
• Seirelennu tulemus saata sakseire@ejs.ee:
o Jahipiirkond ja kuupäev
o Mitu tundi lendasite
o Kas metssigu leidsite ja kas õnnestus mõnda tabada
o Mitut suurulukit liikide kaupa tuvastasite (nt 5 karu, 3 põtra, 2 metskitse, 0 siga)
PS! Kohe reageerimiseks ehk võimaluste realiseerimiseks on hea kaasata mõned jahimehed öösel laskmise võimekusega ning kehtivate individuaal jahilubadega.
Teine variant on luure järgmise päeva jahiks, kuid see pigem pole nii tulemuslik.
Aktsioon peaks toimuma jahipiirkonna juhatuse või esimehe teadmisel sisepingete vältimiseks. Jahiohutus peab olema tagatud!
NB! Ühisjaht öösihikuga on keelatud!!
Selgituseks:
Riigis on SAK kriis ja jahimeestele on antud korraldus tuua metssigade arvukus kiirelt alla. Kahjuks pole siin tavapärase jahipidamisega ja jahieetikaga pistmist, vaid metssigade arvukuse kiirelt vähendamise kohustus, mida tuleb täita!
Näitame, et suudame metsas katku leviku pidurdada, millest võidab ka metssiga ja taastub kiiremini. Paraku peame tõdema, et katk tuli et jääda ja metssigade arvukust ei tohi edaspidi lasta tõusta, hoidmaks ära seesuguseid suuri katku laineid.
Oleme öelnud, et mida vähemaks sigu kütime, seda rohkem kulub ressurssi 1 isendi küttimiseks.
Riik tõdeb, et see on suur töö ja jahimeeste motiveerimiseks on septembris iga kütitud metssea eest välja pandud 65€, lisaks senisele organproovi ja vereproovi toetusele. Kaotatud on 2,5m nõue öösihiku ja valgusallika kasutamisel ning lubati kaotada ka trichinella proovi uuringu tasu. Lisaks korraldatakse hange 10 termodrooni ostmiseks, et aidata jahimeestel efektiivsemalt metssigu leida.
Tegutsema peame kohe, aga seniks, kuni hanke droonid lendu lähevad, on kokku lepitud, et jahimeestele tulevad appi Keskkonnaamet (KeA) ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) oma termodroonide ja pilootidega.
Päeval võib droonidega kammida nt maisi või kõrget vilja, rapsi, kus metssiga sees elab. Praegune praktika on, et saame piloodiga kokku pimeda hakul ja lendame kuniks akusid jagub – ca 1-2ni.
Kaasas peab olema kohalik jahimees, kes tunneb piirkonda ja hetke olusid (kus mis kasvab või kust on vili võetud) ning ulukite termopilti (KeA ja PPA piloodid õpivad ka ise, sest neil ju seni kogemused inimestega).
Ja kui metssigu termodrooni seire käigus ei leita, siis ka see on hea tulemus … kui Kea või PPA ametnik nendib fakti, et metssigu antud hetkel piirkonnas pole.
Kontakt:
Marko Vinni
Eesti Jahimeeste Selts
+372 5225905
marko.vinni@ejs.ee
Tõnu Peterson
Tartu Jahindusklubi tegevjuht
+372 5505903
tonu.peterson@ejs.ee
