Keskkonnaamet kehtestas 2026. aastal hallhülge küttimismahuks Eestis kokku 176 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku kuni 30 isendit) kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vastavalt vajadusele.
Vastavalt hallhülge kaitse tegevuskavale on keelatud korralduse p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud ohjamisaladel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel (s.h hoiualadel), kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks.
Arvukus on tõusutrendis
Ulukiseirearuande järgi on hallhülge arvukus nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse küttimismaht kuni 1% loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis, siis talub hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa suuremat küttimissurvet.
Hallhülge kaitse- ja ohjamise tegevuskava järgides on soovituslik küttimiskvoot siiani olnud 1% loendatud hüljeste arvust. Aastatel 2015-2023 on kütitud isendite arv olnud tagasihoidlik, moodustades neljandiku kuni poole lubatud kvoodist. Kütitud isendite arv ja kvoodi täitmise osakaal on antud perioodi jooksul olnud siiski tõusvas trendis.
Läbi aastate on valdav enamus hüljestest kütitud Kihnu saare ümbruses. Lisaks Eestile kütitakse Läänemere hallhülgeid ka Rootsis ja Soomes. Sarnaselt Eestile on Läänemeres tervikuna olnud küttimine tõusvas trendis. Aastatel 2019-2021 kütiti Läänemeres aastas keskmiselt 4% loendatud hüljestest, kvoot oli umbes kaks korda suurem.
Ligi 7000 isendit
Eesti 2025. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 6895, mis on poole tuhande isendi võrra vähem, kui aasta varem (7393). 2024. aastal loendatud hallhüljeste arv oli siiani kõrgeim.
Hallhülge arvukuse tõus lennuloendustes väljendub eeskätt Liivi ja Soome lahes. Hallhülge tegevuskava järgi on tema soodsa seisundi lävend Eestis 3500-4000 isendit. Viimase pisut enam kui 20 aastaga on loendatud hallhüljeste arv nii Eestis kui ka Läänemeres tervikuna kasvanud rohkem kui neli korda.
Hallhülge 2025. aasta loendusandmete ja trendi võrdlus näitab Läänemere asurkonna jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves Läänemeres. Hallhülge kaitse tegevuskava seadis eesmärgiks tagada arvukuseks 4000 isendit, kuid viimaste loenduste (2024, 2025) järgi on arvukus tõusnud Eesti aladel 7000 isendi lähedale. Sellest tulenevalt ei sea hallhüljeste küttimislimiidi tõstmine 3%-ni loendusandmetest ohtu kavas sätestatud arvukuse eesmärki ja asurkonna head seisundit, sest ka sellise küttimissurve korral jätkab hüljeste arvukus kasvu, sest juurdekasv ületab küttimismahtu.
Kuna hallhülged ei ole paiksed ning kvoodi jaotus arvestab ka kohalikke huve on Keskkonnaametil õigus küttimismaht vajadusel ümber jagada.
Jahieeskirja järgi võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini.
Vaata ka:
