Leedu Jahimeeste ja Kalastajate Seltsi (LMŽD) selle aasta aprillis–mais läbi viidud uuring saadab tõsise hoiatuse riigi jahiseltsidele ja -klubidele. Tulemused näitavad kogukonna kiiret vananemist: enam kui kolmandik aktiivsetest jahimeestest on juba üle 56 aasta vanad ning suurema osa sellest vanemast rühmast moodustavad 56–65-aastased. Samal ajal tuleb noori nende asemele väga vähe.
Tänavu kevadel toimunud LMŽD uuringus avaldas arvamust koguni 2044 Leedu jahimeest. Tulemused näitasid, et vanemaealised moodustavad kogukonnast kriitilise osa. Kõik 56-aastased ja vanemad vastajad moodustasid kokku 34,5% (706 jahimeest) uuringus osalenutest.
Vanemate ülekaal ja noori vähe
See tähendab, et iga kolmas Leedu metsades liikuv jahimees on kõrges eas. Vanuserühm 56–65 aastat moodustab 19,3% vastanutest (395 inimest), 66–75 aastat 13,2% (270 inimest) ning üle 76-aastased veteranid 2% (41 inimest).
Jahimeeste kogukonna tulevik on aga ebamäärane. Alla 35-aastaste noorte osakaal kõigist vastanutest on vaid 16,5% (338 inimest). Neist kõige nooremad, kuni 25-aastased jahimehed, moodustavad kõigest 2,8% (57 inimest), samas kui 26–35-aastaste rühm moodustab 13,7% (281 inimest).
Mõelda tuleks tulevikule
LMŽD direktori Laimonas Daukša sõnul näitab noorte vähene kaasatus, et looduskaitsega seotud tegevused kaotavad konkurentsi kaasaegsetele digitaalse tegevuse vormidele ning noored osalevad üha vähem looduses toimuvates protsessides.
„Uuringu tulemused on selge häirekell ja tõsine signaal jahiseltsidele ja -klubidele, kes on valinud avatuse asemel suletud tegutsemisviisi, sest ühel päeval jääb nende liikmeid lihtsalt liiga väheks, kuid kohustused riigi ja looduse ees jäävad alles,“ kommenteeris olukorda Daukša.
„Kui lähiaastatel ei võeta aktiivseid samme noore põlvkonna kaasamiseks, seisame kümne aasta pärast silmitsi tõsise kriisiga. Jahindus ei ole pelgalt hobi, vaid riigi delegeeritud ülesanne kaitsta metsi ja põlde, reguleerida ulukipopulatsioone ning tagada bioohutus näiteks Aafrika seakatku ja teiste haiguste tõrjumisel. Kui vanemaealised jahimehed tegevusest loobuvad, ei ole lihtsalt kedagi, kes nende koha üle võtaks,“ lisas ta.
Uuringu järgi moodustavad Leedu jahimeeste kõige stabiilsema tuumiku keskealised inimesed. Suurim aktiivsus registreeriti vanuserühmas 36–45 aastat (25,9% ehk 529 vastajat) ning 46–55 aastat (23% ehk 471 vastajat).
Olukord Eestis
Sarnased arengud on näha ka Eestis. EJS-i andmetel oli 2025. aasta lõpu seisuga Eestis 14 119 kehtiva jahitunnistusega inimest. Ka siin on jahimeeste vanuseline jaotus viimase kümnendi jooksul selgelt nihkunud vanemate vanuserühmade suunas. Võrreldes 2015. aastaga on noorte jahimeeste osakaal vähenenud, samal ajal kui keskealiste ja vanemaealiste osakaal on kasvanud.
Eriti märgatav on alla 30-aastaste jahimeeste arvu vähenemine, mis viitab järelkasvu aeglustumisele. Samal ajal on kasvanud üle 60-aastaste jahimeeste osakaal, eriti vanuserühmades 61–70 ja 71–80 aastat. Kasvanud on ka üle 80-aastaste jahimeeste arv, mis näitab, et jahindusega tegeletakse järjest kauem ning aktiivsus püsib kõrges eas.
Positiivse trendina kasvab Eestis jätkuvalt naiste osakaal jahimeeste hulgas. Kehtivat jahitunnistust omab 715 naist ning nende arv on suurenenud peaaegu kõigis vanuserühmades. Kõige kiirem kasv on toimunud 31–45-aastaste seas, kus jahinaiste arv on võrreldes 2015. aastaga enam kui kahekordistunud. Erinevalt meestest on naiste hulgas näha tugevamat järelkasvu, eriti 26–40-aastaste seas, mis viitab kasvavale huvile jahinduse vastu.
Meeste seas on jätkuvalt kõige aktiivsemad vanuserühmad 36–65 aastat. Kui 2015. aastal koondus suurim osa jahimeestest vanusesse 41–55 aastat, siis 2025. aastaks on aktiivseimate jahimeeste vanus nihkunud 46–60 aasta vahemikku.
Eesti statistika kinnitab seega sama trendi, millele viitab ka Leedu uuring – jahikogukond vananeb ning noorte kaasamine muutub kogu piirkonnas üha olulisemaks küsimuseks.
Vaja on strateegiat muuta
LMŽD märkis veel, et kevadise uuringu tulemused näitavad vajadust muuta jahiorganisatsioonide tegevusstrateegiaid kiiresti. Suletud organisatsioonidest tuleb saada avatud, kaasaegsed ja noortele atraktiivsed ühendused, mis tagavad jahinduse kui ameti ja traditsiooni järjepidevuse ning aitavad täita riigi pikaajalisi strateegilisi eesmärke.
Uuring viidi läbi 2026. aasta aprillis ja mais. Selles osales 2045 Leedu jahimeest ning küsitlus toimus internetis.
Allikas: LMŽD
