Juuniga algas traditsiooniline sokujahihooaeg. Seoses metskitse tavapäraselt väiksema arvukusega on ka jahipidamine sokule sel aastal tagasihoidlikum.
Paljud seltsid on omaalgatuslikult metskitsejahile tulenevalt madalast arvukusest seadnud piirangud. Viimane suurem piirangute seadmine oli seotud 2009-2010. aastal lumerohkete ja raskete talvedega, mil metskitse arvukus oli madalseisus.
Selline jahiseltside käitumine näitab selgelt, et arvukuse reguleerimine ei tähenda ainult küttimist, vaid võib tähendada ka mitteküttimist arvukuse taastamise eesmärgil.
Tähelepanuväärne on see, et sellised piirangud ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste endi algatus.
Viimastel aastatel on metskitse arvukus paljudes piirkondades oluliselt langenud. See pole seotud mitte küttimise, vaid suurkiskjate tavapäratult kõrge arvukusega. Metskitse kasutavad toidubaasina nii hunt kui ilves ja mõlema nende liigi arvukus on väga suur.
Kisklussurve metskitsele on ohtlikult kõrge ja see takistab ka arvukuse taastumist. Seetõttu on oluline vähendada ka suurkiskjate arvukust.
Jahieeskirja järgi võib metskitsele jahti pidada 1. juunist 31. jaanuarini. Sealhulgas saab sokule pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini. Kitsele või tallele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ning jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini.
