Haruldane hetk Audru metsades: rajakaamera jäädvustas põdrapere ühise koosviibimise
Pärnumaal Audru jahipiirkonnas jäädvustas jahimees Andrus Tamme rajakaamera põneva hetke meie metsade suurimate ulukite elust. Öisele kaadrile jäid korraga kolm põtra – sarvedega põdrapull, põdralehm ja vasikas. Rajakaamera foto pakub huvitavat pilguheitu põtrade käitumisele ja omavahelistele suhetele. Eriti tähelepanuväärne on täiskasvanud põdrapulli viibimine lehma ja vasika vahetus läheduses.
Põdrad ei ela tavaliselt püsivate peredena
Põder (Alces alces) on Eesti suurim maismaaimetaja. Erinevalt paljudest karjalise eluviisiga hirvlastest on põdrad valdavalt üksildase eluviisiga. Kõige püsivam side kujuneb põdralehma ja tema vasika vahel. Põdravasikad sünnivad tavaliselt mais või juunis ning jäävad ema hoole alla ligikaudu aastaks. Selle aja jooksul õpivad noorloomad tundma sobivaid toitumispaiku, liikuma erinevates elupaikades ning vältima võimalikke ohte. Täiskasvanud põdrapullid üldjuhul vasikate kasvatamises ei osale. Seetõttu on pulli, lehma ja vasika üheaegne jäädvustamine huvitav vaatlus, kuid see ei tähenda tingimata, et tegemist oleks püsiva perekonnarühmaga.
Mida räägivad põdrapulli sarved?
Fotol paistavad selgelt silma põdrapulli sarved. Põdrapull kasvatab igal aastal uued sarved, mis on olulised eelkõige sügisesel jooksuajal, mil pullid konkureerivad omavahel paaritumisvõimaluste pärast. Pärast jooksuaega heidavad pullid sarved maha, tavaliselt hilissügisel või talvel. Uute sarvede kasvamine algab kevadel. Sarvede suurust ja kuju mõjutavad looma vanus, pärilikkus, toitumine ning üldine tervislik seisund.
Rajakaamera kui väärtuslik abiline ulukiseires
Sellised jäädvustused ei paku üksnes põnevat vaatepilti, vaid annavad jahimeestele ka väärtuslikku teavet ulukite liikumise, käitumise ja piirkondliku asurkonna kohta. Rajakaamerate abil saab jälgida põtrade esinemist eri aastaaegadel, vasikate olemasolu ning loomade liikumisharjumusi. Kogutud teave aitab koos teiste seireandmetega hinnata ulukiasurkonna seisundit ja toetada teadlikku jahimajanduslikku planeerimist.
Andrus Tamme rajakaamera jäädvustus on ehe näide sellest, kui põnevaid kohtumisi võib Eesti metsades aset leida ka siis, kui inimene ise neid ei näe. Üksainus öine foto võib pakkuda nii silmailu kui ka väärtuslikku võimalust meie suurimate metsloomade elu paremini tundma õppida.
