Looduskaitse- ja teadusorganisatsioon Game & Wildlife Conservation Trust (GWCT) avaldas uue aruande, mis põhineb aastakümneid kestnud teaduslikul uurimistööl faasanite ja teiste jahilindude vabaks laskmise kohta. Uuring näitab tohutut erasektori investeeringut looduse taastamisse, mida jahilindude majandamine endast kujutab.
GWCT-i tegevjuht Nick von Westenholz ütles: „Poliitikakujundajad ja laiem avalikkus mõistavad vähe tööd, mida tehakse jahilindude vabakslaskmise haldamisel ja kuidas see elusloodusele kasu toob. Jahimehed ei lase faasaneid ja nurmkanasid lihtsalt maale lahti ning ei jaluta minema. Oma lindude elamiseks loovad ja hooldavad nad metsasid ja hekke, jagavad talvel toitu ja pakuvad kaitset kiskjate eest ning nende tegevuste kasulikkus elusloodusele on teaduslikult tõestatud. Nagu aruandest selgub, kujutab see endast märkimisväärset erainvesteeringut looduskaitsesse, mis on hädavajalik, et valitsus saaks 2030. aastaks saavutada oma õiguslikult siduvad bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid.“
Dokumendis selgitatakse, viidates fondi 25 aasta jooksul läbi viidud eelretsenseeritud teadusuuringutele, mitmeid viise, kuidas põllumaa majandamine jahilindude jaoks on loonud ruumi loodusele. Kõige olulisem on see, et organisatsiooni näidisfarmi jahimeeste poolt vabasks lastud ulukitega seotud majandamine on riiklikule trendile vastupidiselt suurendanud pesitsevate laululindude arvu enam kui kahekordseks.
Teises uuringus leiti suvel ulukikultuurides 15 korda rohkem liblikaid, 40 korda rohkem kimalasi ja 90% rohkem umbrohuliike kui naabruses asuvates põllukultuurides ning talvist ulukikultuuride kasutamist uurinud uurimisprojektis registreeriti kuni 100 korda rohkem laululinde hektari kohta.
GWCT-i uuring näitas, et mõisates, kus jahilindude imbumist piiratakse, on ruutkilomeetri kohta kuni 65% rohkem hekke. Teine uuring näitas, et laululinnud moodustavad iga neljanda faasanite toidupunkrite külastuse, täites talve lõpus/kevadel näljase tühimiku, ning uuringud näitavad, et faasanite jaoks majandatud metsamaadel on 32% rohkem metslinde, kaks korda rohkem liblikaid kui tüüpilistes Ühendkuningriigi metsades.
Aruandes tunnistatakse loodusesse laskmise võimalikke negatiivseid mõjusid, kuid tunnistatakse, et tõendid näitavad, et need kipuvad paiknema aedikute ja söödaalade ümbruses ning nende mõju saab minimeerida, lastes loodusesse vastavalt GWCT-i parimate tavade suunistele.
Samal ajal avalduvad paljud positiivsed mõjud kogu talu või maastiku tasandil.
GWCT-i nõuandejuht dr Roger Draycott ütles: „Jahilindude vabasse laskmist süüdistatakse mõnikord ebaõiglaselt negatiivsetes keskkonnamõjudes, sealhulgas rebaste populatsiooni suurenemises, putukate populatsiooni vähenemises või linnugripi levikus, kuid selle kohta on vähe tõendeid. Sellised väited eiravad tõsiasja, et hoolika vabasse laskmiskoha paigutamise ja parimate tavade suuniste järgimise abil saab kahjulikke mõjusid leevendada. Seevastu, kui jahimehed järgivad parimate tavade juhiseid, on mõju selgrootutele, laululindudele ja paljudele teistele metsloomadele laiemas maapiirkonnas valdavalt positiivne.“
Jahilindude populatsioonide majandamine aitab edendada bioloogilist mitmekesisust koos produktiivse põllumajandusega ulatuses, mis on vajalik riigi looduse taastamiseks. See aruanne aitab poliitikakujundajatel, looduskaitseorganisatsioonidel ja laiemal avalikkusel mõista selle tohutut panust avalikesse hüvedesse ilma maksumaksjale kulusid tekitamata.
Vaata lähemalt aruande kohta GWCT lehelt.
