Keskkonnaagentuuri ulukiekspert Peep Männil rääkis “Ökoskoobis”, et suurkiskjate arvukuse hindamiseks kasutatakse nii droone, rajakaameraid, tegevusjälgede lugemist, vaatlust kui ka bioakustikat. Männili sõnul ei himusta Eestis inimest aga ükski suur metsloom.
“Suurkiskjate arvukuse hindamine on võimalik, aga otseselt loomade ülelugemine võimalik ei ole. Enamasti on nad ka öise eluviisiga. Suurulukitest ainuke, keda isendite kaupa üle loetakse, on hallhüljes. See on võimalik kuna nad kevadsuvisel perioodil kogunevad karvavahetusele ja drooni pealt saab neid ükshaaval kokku lugeda,” selgitas Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja hundiuurija Peep Männil.
Maismaal elavate metsloomade seiremetoodika põhineb loomade tegevusjälgede lugemisel või siis võetakse mingi rühm või grupp kogu populatsioonist, näiteks poegadega emased, keda on kogu asurkonnas oluliselt vähem ja neid on oluliselt lihtsam kokku lugeda,” nentis Männil.
Loe lähemalt ERR-ist.
