26. juulil kutsus Sürgavere Jahiselts Viljandimaal oma seltsi liikmed, naabrid ja partnerid kokku, et üheskoos tähistada MTÜ viie aastast sünnipäeva.
Sürgavere jahiseltsi juhi Alar Kolometsa sõnul sündis sellise tähistamise idee seltsi ühiskoosolekul, kui kinnitati majandusaasta aruannet. „Kui küsisin liikmetelt, kas me sünnipäeva tähistame, siis tõusis kätemeri. Nii see alguse sai,” kommenteeris Kolomets.
„Toetust leidis ka idee teha pidu ka kogukonnale ja nii sai tehtud koostööd Sürgavere külaseltsiga,” lisas ta.
Sürgavere Jahiselts soetas viis aastat tagasi Altvälja talu majapidamise aluse maa. Kuna omanikule jäid põllumaad, siis leiti, et kinnistu nimeks saab jahimaja. Tänaseks on majapidamist kõpitsetud ja valmimas on esmatöötluskoht ulukitele.
Põnev perepäev
Ilm soosis perepäevas ja inimesi oli kokku tulnud palju. Kolometsa arvutuse kohaselt käis päeva jooksul jahimaja kinnistult läbi ca 140 inimest, kelledest 30 olid lapsed.
Seltsi poolt pakuti ka mitmekesist programmi. Esimene esineja oli jahimeestele hästi tuntud sõnameister Kaarel Tuvike. Tema etteasted sobisid ühthästi nii täiskasvanutele kui lastele. Üks Sürgavere seltsi vanema generatsiooni esindaja teadis rääkida, et ta oli Kaarlit esimest korda esinemas kuulnud jahimeeste seltsi esimesel kokkutulekul Toila-Orus 1968. aastal ehk siis juba 58 aastat tagasi.
Lastele meeldis ka järgmine esineja, kelleks oli Ugala näitleja Janek Vadi, kes jutustas Onu Remuse põnevaid jutte.
Kuna EJS-il on lastega loodusesse aasta, siis oli tähelepanu ka nendel ja pakuti erinevaid tegevusi. Seiklusmängus tuli arvata, kes laulab ja lõualuu järgi tuli pakkuda, kui vana on põder. Samuti tuli pimesi arvata, kelle nahk on kotis.
Lastele oli tehtud liivakast. Üks põnevmaid katsumusi oli „metskitse väljavedamine metsast“. See kujutas endast suhkrukotti paigutatud liivakoti vedamist mööda maapinda. Kaal oli just keskmise metskitse raskus. Lapsed ja ka kõik teised said aimu, kui raske on kütitud metskits.
Atraktsioonidest oli veel palli viskamine, uluki jälgede ära arvamine, õhkrelvast märkide laskmine.
Trofeenäitus majas
Vanast talumajast oli tehtud näitusemaja. Näitusemajas eksponeeriti seltsi liikmete trofeesid. Esindatud oli pea kõik meil kütitavad imetajaliigid.
Näitus oli populaarne nii laste kui täiskasvanute hulgas ja nii mitmedki seltsi liikmed jutustasid külalistele oma trofeede lugu.
Äraarvamise mängud
Väga põnev ja ägedate auhindadega oli äraarvamise mäng. Purk oli täidetud vintrelva hülssidega ja osalejad pidid ära arvama, mitu hülssi on purgis.
Küll pakuti sadat, küll sada viitkümmend. Selle mängu arvas aga täpipealt ära vanameister Kaarel Tuvike, kes pani oma lehele kirja, et 203 tükki. Täpselt nii palju neid oligi. Vaat mida tähendavad kogemused. Olgu öeldud, et käsi kotis pimesi naha ära arvamise pani Tuvikene ka täppi, seal oli tuhkru nahk.
Rikkalik menüü
Eraldi olgu ära mainitud ka menüü. Külastajad said maitsta kolme uluki suppi ehk uluki trio suppi, kuhu kuulusid sokk, põder ja metssiga. Pearoog oli kärsakandja, kus peekoni sisse oli rullitud metssea liha. Magustoit oli samblarull, millele andis roheka värvuse spinat. Söök oli vaieldamatult vabariigi parim.
Sürgeverest
Sürgavere Jahiselts on selts Viljandimaal, kellel on ca 8600 ha maad. Eelmisel jahiaastal kütiti 18 metssiga, 6 põtra, 5 metskitse ja hulgaliselt kopraid ja teisi väikeulukeid.
Külaline EJS-ist
EJS-ist käis kohapeal tegevjuht Tõnis Korts, kellel jagus kiidusõnu nii seltsile kui abilistele.
Korts rõhutas oma tervituses lisaks jahindusele ka lastega tegevuse olulisust ja kogukonda panustamise tähtsust.
