RMK Kuressaare jahipiirkonna rajakaamerasse jäi tänavu kevadel karu, kes on suve jooksul olnud piirkonnas juba sage külaline. Mandri-Eestis tavaline suuruluk tekitab Saaremaal endiselt elevust, sest saarel on karu haruldane külaline.
Mändjala külje all asuva jahipiirkonna rajakaamera jäädvustas karu esimest korda 19. mail. Suve jooksul on loom korduvalt liikunud jahipiirkonnas ning külastanud Länga küla lähistel asuvat söödaplatsi. RMK jahinduse peaspetsialisti Lauri Ellrami hinnangul võib fotode põhjal olla tegemist umbes 3–4-aastase loomaga.
“Mandril on karu arvukus kõrge ja karu kohtamine ei ole enam nii erakordne, kuid Saaremaal tekitab selline isend mõnusat elevust,” ütles Ellram. “Tundub, et loom on piirkonna omaks võtnud ning liigub seal rahulikult.”
Eestis tervikuna on karu arvukus viimastel aastatel kasvanud. Keskkonnaagentuuri 2026. aasta ulukiasurkondade ülevaate järgi registreeriti 2025. aastal vähemalt 98 sama-aastaste poegadega emakaru ning karu asurkonna suuruseks hinnati vähemalt 1100 isendit. Saaremaal on olukord aga teistsugune: püsivat karupesakonda saarel teadaolevalt ei ole ning karu nägemine on seetõttu haruldane sündmus.
Varasemad teated kinnitavad, et karud satuvad Saaremaale aeg-ajalt ränduritena. Karu on Saaremaal märgatud ka viimastel aastatel: 2023. aasta novembris jäi karu rajakaamerasse Kesk-Saaremaal Kuke külas ning 2025. aasta aprillis Saarte Jahimeeste Seltsi teatel Kärla jahipiirkonnas Paikülas.
Karu jõuab Saaremaale kas talvisel ajal üle jää minnes või ujudes, sest liik on tuntud hea ujujana. Eriti nooremad isasloomad võivad ette võtta pikki rännakuid ning üle mere liikumist võib ajendada nii uudishimu kui ka kaugelt tuntav lõhn.
Kuigi karu kohalolu võib inimestes elevust tekitada, tuleb metsloomale anda rahu. Karu väldib üldjuhul inimest ja liigub pigem omaette. Inimese ülesanne on hoida distantsi, mitte minna looma otsima ega jätta talle toitu. Kohtumise korral tuleks rahulikult eemalduda, mitte loomale läheneda ega püüda teda pildistamise huvides jälitada.
