Jahimehed on kahe nädala jooksul teinud üle Eesti 22 seakasvatajate tellitud seirelendu sigalate ümbruses, mille tulemusena on kütitud vähemalt 8 metssiga.
„See arv võib olla veelgi suurem, sest teinekord kulub võimaluste realiseerimiseks mitu õhtut,“ selgitas drooniseire projektijuht Tõnu Peterson.
Kaheksast viis metssiga (üks Saaremaal ja neli Lääne-Virumaal) tabati drooniseire abil eelmisel nädala jooksul. Selles numbris ei sisaldu veel jahimeeste ja põllumeeste enda droonidega sooritatud hulgalised seirelennud metssigade leidmiseks ja küttimiseks.
„Droonid on EJSi kasutuses eelkõige sigalate ümbruse seireks ja aitavad jahimeestel olukorrast paremat ülevaadet saada ja metssigade arvukust kontrolli all hoida, võimaldades aja- ja vahendite kokkuhoidu,“ selgitas Peterson.
Koostöö on edasiviiv jõud ja jahimehed annavad oma panuse halastamatu SAK-i viiruse leviku pidurdamiseks, olles toeks seakasvatajatele koostöös põllumeestega.
Peterson tõdes, et praegusel aastaajal on tulemuslikum põlluseire metssigade tegevusjälgede leidmiseks valgel ajal, kuid samas peab neist välja selekteerima karude rajad.
„Pärast valgel ajal tehtud seires tuleks jahimeestel tulla pimedas tagasi ja ehk õnnestub siis madalama vilja korral hiilimisjahis isend küttida,“ arvas Peterson ja lisas, „teine variant on saadud info põhjal paigaldada kõrgistmed varitsusjahiks ning järgnevatel öödel ehk jaht õnnestub“.
Vaata drooniseirega tehtud videot:
