20. mail külastas EJS-i delegatsioon Soome jahimajanduskeskust, et tutvuda Soome jahitunnistuse koolituse süsteemiga.
Soome jahimajanduskeskus ei ole otseselt üks ühele võrreldav ühegi meie riigiasutusega, pigem on ta meie mõistes segu keskkonnaametist ja keskkonnaagentuurist.
Jahimajandusekeskuse üheks põhitegevuseks on ka jahitunnistuse koolituste koordineerimine, koolituste läbiviimine, eksamite vastuvõtmise korraldamine ja koolitusmaterjalide koostamine, lisaks sellele tegelevad nad jahilubade väljastamisega, ulukite seire ja uurimisega.
Võõrustajad
Delegatsiooni võõrustasid Soome jahimajanduskeskuses Paula Laukkanen, ulukiasurkonna projektijuht, kelle tegevusteks on olla ka Helsingi piirkonna ulukiabi juhtrühma koordinaator ning jahitunnistuse koolituse arendaja. Samuti oli kohal Marko Mikkola, kes on toimetanud ja koostanud palju jahitunnistuse koolituse materjale.
10 aastat tagasi uuendati koolitusmaterjale ja õppekava ning neid projekte vedas Marko Mikkola, lisaks on ta ka jahimehe õpiku toimetaja olnud, mille baasil Soomes jahitunnistuse koolitusi läbi viiakse.
Eksamite süsteem
Eksameid on võimalus selle aasta algusest teha nii elektroonselt, kui paberil. Teemad, mida jahimehe koolitusel kasutatakse, tulevad otse määrusest, mis kirjeldab jahitunnistuse teema punkte, mida tuleb käsitleda.
Eksami küsimused on proportsionaalselt võetud teemadest, et oleks ühtne ja loogiline ülesehitus. Lektorid võivad teemasid laiemalt lahti rääkida ja põhjalikuma ülevaate anda, aga raamat on see, millest leiab kõik eksami küsimuse vastused ja mis peab olema kursusele tuleval õpilasel läbi töötatud. Jahimehe õpik on tänaseks ka elektroonsena väljas ja seda saab aastase kasutusõigusena osta, lisaks on seal olemas lisamaterjal videod jms. Seda kasutavad tihti ajateenistuses olevad noored ja koolid õpilaste koolitamiseks.
Kontaktõppes on 12 tundi ja ülejäänud iseseisev töö raamatuga. Enne kontakttunde peab olema raamat läbi töötatud. Eksamiks loositakse 60 küsimust raamatust ja selle põhjal tuleb eksam sooritada. Eksami sooritamiseks on aega 90 minutit, millest 15 minutit on liigitundmise eksam ja peale seda 60 valikvastustega küsimustik. Eksami läbimiseks võib olla 8 valet vastust.
Liigitundmise leht koosneb kohalike ulukite ja lindude piltidest ja neid peab ära tundma. Elektroonselt eksamit sooritatavad näevad algul 15 min liigitundmise lehte ja peale seda tulevad 60 valikvastustega küsimust.
Kõigil on samad küsimused ja sama on elektroonsete eksamite puhul, paralleelselt tehes teevad samuti kõik ühte sama küsimistega eksamit. Aastas väljastatakse 6000-7000 jahitunnistust uutele jahimeestele, Helsingi piirkonna osakaal on sellest ca 10%. Jahikursuse õppematerjalid on soome ja rootsi keeles. Kuid eksamit saab sooritada soome ja rootsi keeles, kuid ka kolmes saami keeles ja inglise keeles.
Kursuse läbiviimine
Lektorid kasutavad kõik ühiseid esitlusslaide. 12 tundi on miinimum tundide arv, et saaks riigilt rahastust koolituse jaoks. Kui koolitaja soovib lisatunde anda, siis seda ta võib teha. Jälgitakse kahte viimast aastat, et läbiviidavate tundide arv oleks vähemalt 12 tundi, siis riik maksab 500 eurot (mis tuleb riigile laekuvast jahirendi tasust) ühe kursuse läbiviimiseks jahipiirkonnale.
Lisaks tuleb igal osalejal ka ise väike tasu tasuda, Helsingi piirkonnas on näiteks 12 tunni kursuse hind 80 eurot osaleja kohta. Eksam sooritamise tasu on 20 eurot kord.
Nende jaoks on uus väljakutse see, et riik kaotas koolitusel osalevate isikute vanuse piiri ära. Kuna vanuse piiri pole, siis võivad ka lapsed koolitusest osa võtta, kui varem oli eksamilt läbimise osakaal 50-70%, siis nüüd on see kukkunud 40% peale. Kuna noori on nii palju peale tulnud, siis on tase ka langenud.
Eksami sooritamine
Lõpmatu kord võib eksamit sooritada, aga samal päeval ei tohi uuesti sooritada. Eksami aeg tuleb avalikustada nädal varem, siis saavad huvilised ennast registreerida eksamile. Eksami läbiviijad saavad ligipääsu eksami küsimustele, see on ametkondlik tegevus, siis neid tuleb salaja hoida. Üldiselt on lektorid ja eksami komisjonis erinevad inimesed, aga võivad ka aeg ajalt kattuda.
Kuidas saada Soomes koolitajaks?
Koolitusmaterjalidele liigipääs ei ole vaba, aga koolitaja koolituse läbimine pole samuti kohustuslik. Soomes on 278 jahipiirkonda ja nende piirkondade sees on jahtkonnad. Üldiselt on peaaegu igas jahipiirkonnas olemas oma koolitaja.
Õppematerjalide ligipääs antakse põhimõtteliselt neile, kellel on vastav haridus või on jahinduse või looduse hea asjatundja. Ka koolitustelt läbinute protsent näitab ära, kas koolitaja on hea või mitte.
Lisaks tutvustasid Paula ja Marko meile oma jahilubade infosüsteemi „Oma Riista e. Minu Mäng“, mis on oma olemuselt põhimõtteliselt sama, mis meie Jahise infosüsteem.
Soome reisil osalesid EJS-i delegatsioonist Peeter Hussar, Tõnu Peterson ja Marko Vinni.
