Neljapäevases 14. mai Terevisioonis oli põnev lugu, kuidas kogenud orienteeruja kohtas tihedas metsas põdravasikaid. Kuna loo seletamise juures ei olnud loodusetundjat või õigemini ulukite eksperti, siis peame EJS-I poolt vajalikuks lugu veidi lahti selgitada.
Kevadises metsas võib juhtuda liigutavaid kohtumisi – näiteks leida üksinda kakerdavaid põdravasikad. Inimesed, kellel puudub loomadega kogemus arvavad kohe, et loomakesed on hüljatud ja vajavad abi. Tegelikult on enamasti vastupidi: just inimese sekkumine ehk nn “abi” võib vasikatele saatuslikuks saada.
Põdralehm jätab oma vasikad sageli teadlikult mõneks ajaks üksi peitu. Väikesed vasikad ei jaksa veel emaga kiiresti liikuda ning nende kaitse seisnebki selles, et nad asuvad liikumatult rohus või võsas ega tõmba tähelepanu. Ema on tavaliselt läheduses ja tuleb tagasi siis, kui tunneb, et ümbrus on ohutu. Vasikas võib lähedal liikuvat inimest pidada emaks ja tulla tema juurde ja otsida kontakti. Seda loo koostajatel väga tihti kevadeises metsas juhtunud. Põdralehmad valivad vasikate ilmaletoomiseks kõrvalised ja varju pakkuvad kohad, kus on turvaline. Tihti on need aastaid samad paigad.
Põdravasikatega kohtudes:
- Mine vaikselt edasi ja jäta loom rahule.
Kõige parem abi on mitte sekkuda. Ära jäta loomadele oma lõhna. Põdralehm võib seda peljata. Vasikatel on oma lõhn minimaalne, see omadus hoiab neid kiskjate eest. - Hoia distantsi.
Ära mine uudishimust lähemale ega jää pikalt vaatama või pildistama. Eemaldu. - Võta koer rihma otsa.
Koer võib vasikat ehmatada või ema agressiivseks muuta. - Põdralehm võib vasikaid kaitstes olla väga agressiivne. Kevadel ja suve alguses on emainstinkt eriti tugev ning põdralehm võib inimest või koera tajuda otsese ohuna oma vasikatele. Kui põdralehm sind märkab ja muutub rahutuks, tuleb rahulikult eemalduda samas suunas, kust tulid, vältides järske liigutusi ja lärmi.
Kevadine loodus on haavatav. Seal liikudes tuleb arvestada, et see on loomade ja lindude kodu ja käituda vastavalt. Kevadeaeg on metsas rahuaeg ja kindlasti tasub seda inimetegevuste planeerimisel silmas pidada. See ei tähenda automaatselt seda, et tegevusi ei tohiks plaanida ja läbi viia. Ikka võib, aga arvestada tuleb ka metsaelanikega, et see neid võimalikult vähe häiriks. Kui on küsimusi, siis saab alati otsida vastuseid kogenud looduseinimeste või jahimeeste käest.
EJS
