Küttimistegevus peab olema sihitud, arvestades seafarmide paiknemisega ja keskendudes eelkõige kõrgendatud riskiga piirkondadele.
Oluliselt on vaja suurendada suvist metssigade küttimist ja tagada selleks vajalikud rahalised ja korralduslikud meetmed. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja suurim Eesti seakasvatusettevõte AS Maag Agro on ühiselt seisukohal, et ennetavad tegevused on oluliselt kulutõhusamad kui ulatusliku taudipuhangu tagajärgede likvideerimine.
Sigade Aafrika katku ennetamiseks on oluline:
1. toetuse maksmine iga kütitud metssea eest, et tagada piisav jahisurve viiruse edasise leviku pidurdamiseks;
2. kütitud metssigadest konservide valmistamise tellimuste jätkamine;
3. metssigade suuremate söödakogustega peibutussöötmine suveperioodil sigade seafarmidest eemale hoidmiseks ja küttimise lihtsustamiseks;
4. kaitse-eesmärki kahjustamata metssigade küttimise võimaldamine farmide lähedal asuvatel looduskaitsealadel, tagades selleks Keskkonnaameti poolsed kiiremad menetlusprotsessid, load ja paindlikud lahendused.
PTA peadirektor Raimo Heinam näeb sellel aastal SAK levikuga seotult võtmetähtsusega probleemiks mitmete vajalike jahimeestele suunatud toetusmeetmete kadumist. „Erinevad toetusmeetmed on sel aastal isegi pikemal perioodil hädavajalikud, näiteks eelmisel aastal motiveeris jahimehi suve lõpus jahti pidama Keskkonna Investeeringute Keskuse jahti toetav meede, mida sel aastal enam ei ole,“ ütles Heinam.
„Jahimeestel on ka SAK seire vaates olnud pikaajaliselt oluline roll, mis suvise küttimise motivatsiooni puuduse tõttu on pärsitud. Samuti ei kata emiste küttimise toetused tegelikku koguvajadust ja ka metssealiha konservide tootmise toetuse meedet enam ei ole,“ loetles Heinam.
PTA on omalt poolt rakendamas täiendavat küttimist toetavat meedet. „Alates mai algusest kuni septembri lõpuni on lubatud jahimeestel viia metsas asuvatele peibutussöötmiskohtadele korraga kuni 25 kilogrammi sööta, et suunata metssigu seafarmidest ja põldudelt eemale ja lihtsustada küttimist peibutussöötmiskohtades,“ sõnas PTA peadirektor Raimo Heinam.
Suuremaid söödakoguseid võib kasutada peibutussöötmiskohtades, mis paiknevad vähemalt 3 km kaugusel enamikest seafarmidest. Lisaks on üle vaatamisel peibutussöötmiskohtade paiknemise tiheduse ja asukoha nõuded, et tekitada võimalus mitmetesse piirkondadesse platse juurde rajada ja farmide lähedal asuvatest riskide maandamiseks loobuda.
Eesti Jahimeeste Selts rõhutab, et meetmed on väga olulised, sest suvine metssea jaht on kulukas ja ajamahukas. „Traditsiooniliselt suvel metsseajahihooaega ei ole, kuna sigade kättesaamine on raskendatud ja samuti on see seotud suure aja- ja ressursikuluga, sh kütusekuluga. Selleks, et suvist metsseajahti tulemusrikkalt pidada, on kindlasti vaja rakendada lisameetmeid. Nagu eelmise hooaja kogemus näitas, aitasid rakendatud meetmed oluliselt küttimisele kaasa,“ selgitas EJS-i president Margus Puust.
Kõrgeima riskiga piirkondadena on Saaremaa, Läänemaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, kus tuleb rakendada intensiivsemaid küttimis- ja seiremeetmeid. Vajadusel peetakse põhjendatuks ka metssigade küttimise lubamist kaitsealadel.
Eesti Tõusigade Aretusühistu esimees Timo Vunder sõnas, et Eesti seakasvatuse strateegia elluviimisel ei ole küsimus üksnes toidujulgeolekus või majanduslikes näitajates, vaid ka kindlustundes, et riik ja kõik seotud osapooled teevad tõhusat koostööd, suudavad SAK-iga järjepidevalt toime tulla ja pakuvad usaldusväärset tegevusraamistikku. „Peame äärmiselt oluliseks rõhutada, et jahimeestele suunatud meetmed on SAK-i tõrjes väga olulise tähtsusega. Jahimehed tegutsevad SAK-i tõrjes eesliinil, vastutades metssigade populatsiooni ohjamise eest ja nende roll ja motiveeritus on kogu süsteemi toimimise eeltingimus,“ rääkis Vunder.
Teemale riiklikus vaates prioriteediks toomine loob ka tootjate seas usaldust, soodustab investeeringuid ja annab selge signaali, et seakasvatusel on Eestis pikaajaline ja kestlik tulevik.
AS Maag Agro juhatuse liige Priit Dreimann tõi välja, et SAK on otsene oht Eesti toidutootmisele, maaelule ja majandusele laiemalt. Piisav ja stabiilne ennetustegevuste rahastamine tugevdab sektori konkurentsivõimet, tagab toidujulgeoleku ja loob riigile pikaajalist majanduslikku tulu tootmise, tööhõive ja maksulaekumiste kaudu. „On väga vajalik, et jahimeestele suunatud meetmed oleksid prioriteetide hulgas, et tagada pikaajaliselt SAK-i tõrje tõhusus ja seeläbi seakasvatuse kestlik areng,“ sõnas Dreimann.
Meie ühine eesmärk peab olema sigade Aafrika katkust vaba Eesti.
