Aastatel 1950–2020 registreeriti Euroopas kokku 127 hundirünnakut inimeste vastu. Neist 107 olid seotud marutaudis huntidega, kes püüdsid inimesi rünnata, ning põhjustasid 5 surmajuhtumit, üks neist Eestis.
Ülejäänud 20 rünnakut olid seotud tervete huntidega ja lõppesid 4 surmaga, kirjutab Saksamaa hundikeskus oma kodulehel. Enamik juhtumeid suudeti siiski ära hoida ning tõsised tagajärjed olid haruldased.
Rahvusvahelised uuringud annavad ülevaate
Hundirünnakuid on põhjalikult uuritud Euroopas, Aasias, Venemaal ja Põhja-Ameerikas. Sageli küsitakse, kas metsikud hundid kujutavad inimestele ohtu ning kuidas nendega kohtumisel käituda. Mitmed uuringud ja raportid annavad sellele vastuseid ning pakuvad ka praktilisi käitumisjuhiseid.
2021. aastal avaldas Norra Loodusuuringute Instituut (NINA) uuringu „Wolf attacks on humans: an update for 2002–2020“. Uuringus analüüsiti hundirünnakute toimumise aega, kohti ja põhjuseid üle maailma. Töö valmis koostöös organisatsioonidega nagu IFAW, WWF ja NABU.
Rünnakud maailmas ja Euroopas
Aastatel 2002–2020 toimus maailmas kokku 489 hundirünnakut, millest 26 olid surmaga lõppenud. Euroopas registreeriti samal perioodil 77 rünnakut, kuid ükski neist ei lõppenud surmaga.
Rünnakute jaotus oli järgmine:
- 380 rünnakut marutaudis huntide poolt (14 hukkunut),
- 67 kiskja rünnakut (9 hukkunut),
- 42 rünnakut enesekaitse või provotseerimise tõttu (3 hukkunut).
Rohkelt rünnakuid Euroopas
Varasem, 2002. aastal avaldatud NINA uuring käsitles hundirünnakuid alates 18. sajandist kuni aastani 2000. Selle järgi toimus Euroopas ligikaudu 3013 rünnakut, millest umbes 1603 olid surmaga lõppenud. Märkimisväärne osa neist, ligi 1430 rünnakut, oli seotud marutaudis huntidega.
Aastatel 1950–2000 registreeriti Euroopas 50 rünnakut, millest 9 lõppesid surmaga (5 marutaudi tõttu ja 4 muudel põhjustel).
Euroopas olid aga üksikud surmaga lõppenud juhtumid:
Näiteks Lätis oli 3 hukkunut peamiselt marutaudis kiskja tõttu. Samal põhjusel hukkus üks inimene Slovakkias. Ka Hispaanias oli sel ajal neli surmaga lõppevat hundirünnakut.
Eestis oli samuti üks hukkunu, kes 1980. aastal marutaudis hundi rünnaku ohvriks langes.
Kuidas käituda hundiga kohtudes?
Uuringud rõhutavad, et hundid on üldiselt ettevaatlikud ja väldivad inimesi. Ohtlikuks võivad nad muutuda siis, kui kaotavad hirmu inimeste ees, näiteks toidu pakkumise tõttu.
Teadlaste soovitused hundiga kohtumisel:
- Ära lase hundil läheneda vähem kui 100 meetrini;
- Tee end suuremaks (tõsta käed, lehvita);
- Liigu aeglaselt tagurpidi, ära pööra selga;
- Tee müra ja vajadusel viska esemeid (nt oksasid, kive);
- Hoia lapsed ja lemmikloomad kontrolli all;
- Ära jäta toitu ega prügi laokile ega toida metsloomi.
Eksperdid rõhutavad, et inimene on looduses külaline ning peab arvestama seal elavate loomadega.
Oht on väike
Kuigi hundirünnakud tekitavad avalikkuses hirmu, näitavad uuringud, et need on Euroopas väga haruldased ning enamasti seotud marutaudiga.
Tänapäeval on oht inimesele äärmiselt väike, eriti kui järgida ohutusjuhiseid ja vältida metsloomade harjutamist inimeste lähedusse.
Allikas: Wolfcenter.de
