28. märtsil said jahikoerad end Eesti Jahimeeste Seltsi meistrivõistlustel proovile panna jahikatses metsseale.
Jahikatsete eesmärk on jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemine metsseale piiratud alal. Lisaks saab katsetega kindlaks teha ja hinnata jahikoerte tööomadusi metssea leidmisel piiratud alal ja välja selgitada aretustöö tarbeks metsseajahi kõlbulikud jahikoerad.
Eestis metsseaaedikuid pidada ja katseid läbi viia veel ei või. Seega toimusid seekordsed katsed ja EJS-i meistrivõistlused Lätis Inčukalnsis olevas metsseaaedikus, mis asub Eesti piirist 127 kilomeetri kaugusel.
Laupäeval oli sinna tee leidnud 22 jahikoera koos oma peremeestega, et panna ennast proovile, näidata oma otsinguvõimet, haistmist, julgust ja hasarti, hääle kõla ja visadust. Seda kõike kohtunike Aivo Jaanitsa, Aili Pärtel-Beljajevi ja Mari-Ann Rehki silme all.
Jahikatse tehistingimustes
Katsete korraldamiseks on vaja piiratud ala, mille suuruseks on minimaalselt kolm hektarit. Metsseaaedik peab olema vaheldusrikka maastikuga ja kindlasti peab tagatud olema vesi. Alale peab olema rajatud ehitised, mis tagavad vajadusel koera kiire eraldamise metsseast. Katsel kasutatakse jahikoera töö hindamiseks ühte metssiga. Ja iga jahikoer teeb oma katse iseseisvalt. Aias peab olema võimalus jahikoera tööd vaadelda vaatluspukkidest.
Inčukalnsis olevas metsseaaedikus on kõik tingimused tagatud. Metsseaaediku omaniku Nikolai Varganovi sõnul on ta metsseaaedikut pidanud aastast 1987. Täna on tema klubis (Läti Jahikoerte Klubi) üle 350 liikme. Kunagi tehti ka aktiivselt rahvusvahelist koostööd, aga tänases geopoliitilises olukorras on see koostöö soiku jäänud. Praegu tehakse peamiselt koostööd eestlastega ja kohalikul tasandil. Iga aasta korraldatakse neli kuni viis katsepäeva, millest kaks on broneeritud eestlastele. Peamiselt siis neile, kellega on jäänud parimad sõprussuhted.
Varganov kinnitas, et metssiga, kelle peal kaitseid tehakse, peab olema sündinud tehistingimustes. „Kindlasti ei tohi võtta looma loodusest, sest vabas looduses sündinud metssead on agressiivsemad ja stressialtimad ehk siis nende eluiga võib jääda väga lühikeseks,“ selgitas mees.
Lisaks on oluline, et metsseaaedikus pidav metssiga ei oleks agressiivne ja oleks terve psüühikaga ega ründaks väga agressiivselt jahikoeri. Eriti oluline on see noorte koerte puhul, sest kui noored jahikoerad saaksid metssealt lüüa, siis tekiks kartus metssea suhtes ja neid ei saaks enam jahil kasutada.
Nikolai kinnitas, et metsseaaediku põhieesmärk on jahikoera ettevalmistamine päris jahiks. Lätis on üldse kolm sellist aeda, millest hetkel töötab ainult kaks aeda.
Kogemus jahikoerte katsetel
Jahikoerte katseid käis kaemas ka jahindusnõunik Marko Vinni, kes esmakordselt seda koges. „Valisin selleks vaatluseks ühe vaatluspuki. Kuna mul endal vahetu kogemus selliste katsete läbiviimisel puudus, siis kõige enam mind üllatas see, et metssiga, kes on kodustes tingimustes ülesse kasvatatud ja kes peaks olema harjunud nii inimeste kui jahikoertega, käitus nagu metsas vabalt elav metssiga,“ selgitas Vinni.
„Kui jahikoer oli suunanud metssea minu ette olevasse kuusikusse, siis nagu päris jahil tuli ka siin olla vaikselt ja seista märkamatult, vastasel juhul, kui metssiga sind kuulis või su kohaloleku ära fikseeris, siis ta nn kütiliinile välja ei tulnud, vaid liikus tuldud teed tagasi,“ kommenteeris jahindusnõunik.
Vinni rääkis, et korra pistis metssiga kuuse alt ka nina välja, fikseeris ta kohaloleku ära ja suundus tuldud teed kohe tagasi. „Samas mõne koeraga meenutas katse päris jahti. Osadel koertel oli otsing päris aeglane ja enne kui midagi toimuma hakkas, tuli ikka tükk aega vaadelda jooksvat jahikoera, enne kui ta lõpuks „laulu“ lahti sai. Mõnel jahikoeral ka katse ebaõnnestus, sest isegi, kui metssiga leiti, siis see ei pakkunud katsel osalevale jahikoerale väga suurt huvi ja koer tuli ise sea pealt katse ajal maha,“ tõdes Vinni.
Miks katsetel käidakse?
Nii juhtus ka jahikoer Volliga, kelle peremees Jaanus Lind peale katselt tulekut arvas, et Vollile pole Lätist mõtet pruuti otsima minna.
Vinni uuris temalt, et miks katsetele üldse tullakse, selgitas Jaanus: „oluline ongi aru saada millised on jahikoera tööomadused ja kuidas ta käitub, kui metssea ülesse leiab ja aedik annab võimaluse koera tööd vaadelda, päris looduses oleks seda väga keeruline teha. Mitte vähem olulisem on ka sotsiaalne pool, see meenutab väikest kokkutulekut, kui saab teiste jahikoerte omanikega sotsialiseerida“.
Jahikoera Cuuper omaniku Andi Lemberi sõnul on oluline, et jahikoer läbiks ja omaks katse tunnistust.
Lember: „See on oluline argument aretuseks. Soomes näiteks ei ole võimalik jahikoera kutsikat teisele jahimehele müüa, kui vanematel pole katsetunnistust. Siin polegi väga oluline see, mis punktidele või mis järkudele katse sooritatud on, põhiline on, et katse oleks läbitud. Ja kõige olulisem on need katsed ühe kuni kaheaastastele jahikoertele, sest siis on otseselt näha kuidas koer töötab, tema dünaamikat, otsingut ja käitumist, ning kuidas erinevates situatsioonidele reageerib“.
Katsetel osales kokku 22 jahikoera, millest kolm olid Vene-Euroopa laikad, kaheksa Lääne-Siberi laikad, üks Ida-Siberi laika, neli Jämtlandi, neli Hall norra põdrakoera ja kaks Karjala karukoera.
Keskmine tase
Kohtunikud Aivo Jaanits, Aili Pärtel-Beljajev ja Mari-Ann Rehk selgitasid, et tulemused võiksid olla paremad, aga selline meie aastate keskmine tase ongi. Keskmine punktiskoor ja hinne on 40-50, mis on keskmine hinne ja alati on ka mõned eredad jahikoerad sees. Samas nenditi, et ka läbikukkumise protsent on suur, aga mõned koerad töötavadki metsas paremini kui aias.
Päeva lõpus autasustati parimaid ja esikolmik jagunes järgmiselt:
- 1. koht Vene-Euroopa laika Gajus Nuo Didovo, omanikud Tõnu Urva ja Aleksandr Bobroginov (72 p II järk).
- 2. koht Lääne-Siberi laika Rufus omanik Tanel Martson (73 p. III järk).
- 3. koht Vene-Euroopa laika Alfa Bartos Slenis omanikud Tõnu Urva ja Vilmis Miklavs (71 p ja III järk).
- Vastassugupoole parim oli Vene-Euroopa laika Alfa Bartos Slenis.
Täname sponsoreid, kes panid õla alla ja toetasid kõiki osalejaid väikeste meenetega. Suured tänud Petcityle, VIPISele ja Thermshopile!
