Igal aastal murravad hundid Saksamaal tuhandeid karja- ja koduloomi piinarikkal viisil. Nüüd on Bundesrat andnud rohelise tule, et kiskjate ohjamine oleks probleemide korral lihtsam.
Tulevikus tohib Saksamaal hunte kindlatel tingimustel küttida. Selleks vajaliku seadusemuudatuse on pärast Bundestagi heaks kiitnud ka Bundesrat. Selle otsusega lisatakse hunt föderaalsesse jahiseadusesse, vahendas Tagesschau uudisteportaal.
Nii saab kiskjaid edaspidi küttida eelkõige nendes piirkondades, kus hundipopulatsioon on liiga suur ja tekitab probleeme. Selleks kehtestatakse jahihooaeg, mis kestab juulist oktoobrini. Eeltingimuseks on aga vastavate piirkondlike ametiasutuste koostatud suurkiskja tegevuskava.
Parem kaitse elupaikadele
Kui hunt on tapnud või vigastanud karjaloomi, võib teda küttida, isegi sõltumata liigi kaitseseisundist ja jahihooajast. Lisaks võivad liidumaad määrata piirkonnad, kus kiskjate küttimine on vajalik.
See kehtib näiteks aladel, kus karjaloomi on raske huntide eest kaitsta – näiteks mägikarjamaadel või tammidel. Samuti jätkub riiklike kaitsemeetmete, nagu näiteks aedade või karjakoerte kasutamine.
Tuhanded murtud kariloomad
Seadusemuudatuse peamine eesmärk on karja- ja koduloomade parema kaitse tagamine. Kuigi hundi naasmist Saksamaale ja Euroopasse peetakse liigikaitse edulooks, on huntide arvu kiire kasv suurendanud ka ohtu karjadele. See võib põhjustada loomapidajatele potentsiaalset eksistentsi ohustavat koormust, nagu põhjenduses märgitakse.
2024. aastal registreeriti kogu riigis umbes 1100 rünnakut, mille käigus hundid tapsid või vigastasid ligikaudu 4300 põllumajanduslooma. Samal aastal kulutati karjakaitsemeetmetele umbes 23,4 miljonit eurot ning kannatanud loomapidajatele maksti umbes 780 000 eurot hüvitisi.
Põllumajandusminister: „Keegi ei taha hunti välja suretada”
Saksamaa põllumajandusminister Alois Rainer (CSU) ja Saksamaa Põllumeeste Liit (DBV) tervitasid Bundesrati heakskiitvat otsust, millega seadusandlik protsess lõppes. „Keegi ei taha hunti välja suretada, ta on end siin meie eluslooduse osana sisse seadnud” seisis ministri avalduses. „Kui aga juhtub nii, et karjakasvatus ei ole paljudes kohtades enam võimalik, on meil selge kohustus tegutseda,” lisas ta.
Saksa põllumeeste liit DBV soovib uute reeglite kiiret rakendamist. DBV tegevjuht Stefanie Sabet nimetas seda heaks päevaks karjakasvatuse tuleviku jaoks ja nõudis seaduslike võimaluste kiiret kasutuselevõttu liidumaades.
Hundid olid Saksamaal pikka aega välja surnud. 2000. aastal sündis seal taas esimene looduses elav hunt. Tänapäeval elab enamik neist kiskjatest Saksimaal, Brandenburgis, Saksimaa-Anhaldis, Mecklenburg-Vorpommernis ja Alam-Saksimaal.
