Põtrade populatsiooni dünaamika Lätis on viimastel aastatel üheselt mõistetav, see tähendab, et pärast pikaajalist kasvu on saabunud selge langus. Veelgi olulisem on see, et langus jätkub ka ajal, mil küttimismahtu on juba mitu aastat vähendatud.
Arvukuse langus
2019/2020. jahihooajal saavutati suurim tase, kui küttimismahuks oli 7791 põtra. Sellest hoolimata suurendati järgmisel hooajal küttimismahtu veelgi, kuni 9084 isendini. See oli otsus, mis tehti hetkel, kui populatsioon oli juba saavutanud oma tipu ja muutus lisasurve suhtes tundlikumaks.
2021/2022. hooajast olukord muutus. Küttimismahtu on igal aastal järk-järgult vähendatud: esmalt 8493-lt 7810-ni, seejärel 6555-ni, siis 5904-ni ja praegu 5272-ni. See näitab selgelt, et majandamine on reageerinud populatsiooni langusele. Siin aga tekib küsimus, et kas see reageerimine ei tulnud liiga hilja, mõtiskleb Läti jahiorganisatsioon LATMA.
Andmed näitavad, et vaatamata limiidi vähendamisele jätkub ka põtrade arvu vähenemine. Alates arvukuse tipust on populatsioon vähenenud ligikaudu 29%. Sellist langust nii lühikese aja jooksul ei saa pidada loomulikuks kõikumiseks – see on märk liigsest survest populatsioonile.
Mitmed arvukust mõjutavad tegurid
Siinkohal on oluline mõista, et küttimislimiit on vaid üks teguritest. Paralleelselt püsib Lätis suurkiskjate, eriti huntide ja karude, tugev surve sõralistele. Kui ühes süsteemis toimivad samaaegselt nii intensiivne küttimine kui ka märkimisväärne kiskjate mõju, kuid nende tegurite vastastikust mõju ei tasakaalustata, on tulemus prognoositav – populatsioon hakkab kiiresti vähenema.
Just nii praegu toimubki. Küttimislimiidi vähendamisega püütakse kompenseerida varasemate aastate otsuseid, kuid populatsiooni inerts tähendab, et langus jätkub ka pärast piirangute kehtestamist. Teisisõnu populatsioon „reageerib viitega“.
See olukord on klassikaline näide sellest, mis juhtub, kui uluki majandamine on lühiajaline. Ühel hooajal tehtud otsused avaldavad mõju järgnevateks aastateks. Kui need otsused ei ole piisavalt ettevaatlikud või ei põhine täielikul andmeanalüüsil, tekib olukord, mida ei ole enam võimalik kiiresti parandada.
Järeldused
Esiteks on põtrade populatsiooni langus Lätis märkimisväärne ja, ligikaudu 29%-line vähenemine tipptasemest. See ei ole väike kõikumine, vaid selge trend.
Teiseks ei ole küttimislimiidi vähendamine iseenesest piisav, kui samal ajal ei hinnata teisi ulukeid mõjutavaid tegureid, eriti kiskjate survet.
Kolmandaks nõuab populatsioonide majandamine pikaajalist lähenemist. Viivitusega reageerimine – pärast seda, kui langus on juba alanud – tähendab, et seda on palju raskem peatada.
Lõpuks on põder üks Läti ikoonilisemaid liike. Selle populatsiooni stabiilsus ei ole ainult jahimeeste küsimus, vaid kogu looduse majandamise kvaliteedi näitaja. Kui majandamine ei ole tasakaalustatud ja andmepõhine, võib tänane langus kujuneda pikaajaliseks probleemiks.
Moosebelti projekt
Seetõttu on MooseBelt projekt eriti oluline – see näeb ette ühtse põdra (Alces alces) populatsiooni majandamise süsteemi loomise EstLat piirkonnas ning võimaldab lõpuks uurida põtrade populatsiooni sellise detailsuse ja täpsusega, mis seni ei ole olnud võimalik.
Projekt (EE-LV00111), mida viiakse ellu Interreg Eesti–Läti programmi 2021–2027 raames, annab teaduspõhiseid andmeid populatsiooni struktuuri, dünaamika ja mõjutavate tegurite kohta, mis on kriitilise tähtsusega põhjendatud ja pikaajaliselt tõhusate majandamisotsuste tegemiseks.
