Euroopa uuringust selgus, et kuigi hundi, karu ja ilvese taastumist toetatakse tugevalt, on enamik vastajaid vastu nii nende populatsioonide edasisele kasvule kui ka jahipidamisele, seda eriti huntide puhul.
Küsitlusele vastas 10 000 inimest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Paljudel vastajatel puudus kindel seisukoht, mis viitab sellele, et suurkiskjad ei ole nii polariseeriv teema, kui sageli arvatakse.
Vastandlike seisukohtade olemasolu, ehk soov mitte lubada populatsiooni kasvu ja mitte toetada jahti, võib tekitada raskusi selliste poliitikate kujundamisel, mis oleksid nii teaduspõhised kui ka avalikkuse poolt toetatud.
Taust ja kontekst
Pärast sajandeid kestnud hävitamiskampaaniate lõppu Euroopas on suurkiskjad viimastel aastakümnetel märkimisväärselt taastunud. Näiteks elab Euroopa Liidus hinnanguliselt umbes 19 000 hunti. Samuti on taastumas teised suurkiskjad: Euroopas on ligikaudu 9000 ilvest ja 20 500 pruunkaru.
See taastumine on suuresti võimalik tänu tugevatele õiguslikele kaitsemeetmetele, mis piirasid inimtekkelisi surmajuhtumeid. Suurkiskjad on kaitstud Berni konventsiooni ja EL-i elupaikade direktiivi alusel. Direktiiv nõuab, et liikmesriigid tagaksid liikide soodsa kaitsestaatuse, mis tähendab elujõulisi populatsioone, stabiilset või laienevat leviala ning piisavat elupaika.
Siiski on hundi range kaitse nüüd leevendatud: 2025. aasta juunis viidi hunt direktiivi IV lisast (range kaitse) V lisasse (lubatud reguleeritud kasutus).
Peamised tulemused
Kõigis uuritud riikides toetab suurkiskjate taastumist rohkem inimesi kui on sellele vastu. Kõige tugevam toetus oli Lõuna- ja Ida-Euroopas.
Isegi riikides, kus kiskjad tekitavad kahju, nt Prantsusmaal, on toetus suurkiskjate taastumise osas tugev. Samuti leiti, et suurkiskjate populatsioonid ei vähenda seda toetust.
Vastuseis populatsiooni kasvu osas
Kuigi inimesed toetavad suurkiskjate olemasolu, siis nad ei toetanud nende arvukuse kasvu. Enamik eelistas, et hundipopulatsioon jääks samaks. Kuigi mõnes riigis toetatakse isegi arvukuse vähendamist rohkem kui selle suurendamist.
Ilveste puhul toetati arvukuse kasvu rohkem kui karude puhul.
Jahivastane hoiak
Eurooplased on üldiselt pigem suurkiskjate jahi vastu. Samas on toetus jahipidamisele suurim Skandinaavias ja Baltikumis. Küll aga on Lõuna-Euroopas vastuseis jahindusele väga tugev.
Erijuhud
Uuringus leiti, et kui küsimus puudutab konkreetseid juhtumeid, nt loom ründab kariloomi, siis Põhja-Euroopas ollakse rohkem valmis loomade hukkamiseks. Samas olid Vahemere piirkonna inimesed sellele tugevalt vastu. Itaalias oldi vastu isegi sellele, et pärast karurünnakut kiskja hukatakse. Saksamaal on suhtumine leebem.
Üldiselt nägid teadlased trendi, et konkreetse nn nuhtlusisendi tapmist aktsepteeritakse rohkem kui üldist jahti.
Maa- ja linnaelanike võrdlus
Uuringus leiti, et maa- ja linnaelanike arvamused olid üllatavalt sarnased. Kuigi mõnes riigis võisid olla linnainimesed veidi toetavamad suurkiskjate majandamise osas.
See hüpotees seab kahtluse alla levinud arusaama, et konflikt on peamiselt maa- vs linnainimeste vahel.
Demograafilised erinevused
Uuringus leiti, et mehed toetavad jahti rohkem kui naised. Lisaks selgus, et vanemad inimesed toetavad rohkem hundipopulatsiooni vähendamist. Mõnes riigis olid noored inimesed vähem toetavamad jahi osas.
Lisaks selgus küsitlusele vastanutest, et poliitilisel kuuluvusel on selle teema puhul väga nõrk mõju. Uuringust selgus, et Euroopa ühiskond ei ole sel teemal tugevalt polariseerunud. Vähemalt kolmandik inimestest olid neutraalsed.
Oluline vastuolu
Avalikus arvamuses on selge vastuolu, kuna soovitakse stabiilseid populatsioone, kuid samas ei toetata jahti. Tegelikkuses võib populatsiooni kontrollimiseks olla jaht vajalik. Seega viitab see võimalikule arusaamatusele ökoloogilistest protsessidest ja raskustele poliitika kujundamisel.
Poliitiline passiivsus
Enamik eurooplasi ei ole valmis poliitikuid sellel teemal mõjutama. See tähendab, et huvigruppidel võib olla suur mõju, kuid avalikkuse mõju poliitikale on piiratud.
Järeldused
Uuringuga järeldati, et kuigi suurkiskjate taastumist toetatakse laialdaselt, ei soovita nende arvukuse kasvu ega jahti. Avalik arvamus ei ole polariseerunud, probleem on pigem sisemisel vastuolul, mitte ühiskondlikul konfliktil.
Tulevikus näevad teadlased suurima väljakutsena tasakaalustamist teaduspõhise looduskaitse ja avaliku arvamuse vahel.
Metoodika
Uuringus osalesid:
- 10 807 vastajat 23 Euroopa riigist,
- võrdselt olid esindatud:
- mehed ja naised,
- maa- ja linnaelanikud,
- nooremad ja vanemad.
Analüüsimiseks kasutati:
- Bayesi statistilised mudeleid,
- ordinaalandmete modelleerimist.
