18. märtsil saatis Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus Keskkonnaametile kirjalikud ettepanekud suurkiskjate koostöökogu töö parandamiseks. Sellise pöördumise otsustas teha seltsi juhatus oma otsusega.
EJS-i juhatuse arvates pole viimastel koostöökogu koosolekutel lahendite ja sisendite andmise osas kahjuks jõutud selliste tulemusteni, mis annaksid pikaajalised ja põhjendatud lahendused ja samuti piisavalt kvaliteetse sisendi suurkiskjate küttimise korraldusele.
Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas on toodud koostöökogu moodustamise eesmärk: eri osapooli ühendav ning suurkiskjatega seotud otsuseid nõustav koostöökogu. Koostöökogus jagatakse parimat olemasolevat teavet, sh arutletakse seire korralduse üle, lahendatakse tekkinud konflikte ning antakse sisend ka küttimise korraldusele.
EJS-i juhatus tegi ettepaneku parandada seire korralduse konstruktiivseks aruteluks vajaliku lähtematerjali kvaliteedi parandamist. EJS on alustanud konsultatsioone teadlastega, et suurendada seiremeeskondade võimekust ja teha paremat koostööd.
EJS-i juhatus on valmis senisest rohkem panustama seire korraldusse. Jahimehed on avaldanud valmisolekut senisest enam koguda vajalikke seireandmeid ja proovideks vajalikku materjali.
EJS koos koostööpartneritega arendab infosüsteemi JAHIS nii ulukite seire kui ulukikahjustuste seire ja vältimise osas. Seire paremaks korraldamiseks on vaja täpsustada eesmärgid, leida optimaalsed meetodid, selgitada võimalikud osapooled, finantseerimisallikad ja vajalikud koolitusvõimalused. EJS ootab riigipoolset tugevamat koordineerimist ja osalistele konkreetsemat ülesandepüstitust.
EJS-i juhatus ootab koostöökogu koosolekutele ettevalmistatud materjale, millega oleks võimalik eelnevalt tutvuda ja mis võimaldaks keskenduda arutelule, väljapakutud lahendustele ja toetuks paremini süstematiseeritud algandmetele. Ainult sellisel juhul on võimalik anda suurkiskjate kaitsele ja ohjamisele sobiv küttimise korralduse sisend.
Samuti ootab EJS, et koostöökogus enne ilvesejahi algust arutataks populatsiooni olukorda ja jahipidamist, nii nagu on tegevuskavas kokku lepitud. See väärtustaks nii kava kui ka meie koostööd ja kokkuleppeid.
EJS-i juhatuse arvates peab suurkiskjate ohjamine tuginema seirele ja ühiskondlikule kokkuleppele. Riik loob reeglid ja vastutab raamistiku eest, EJS aitab ellu viia seiret ja sihtmeetmeid seal, kus konfliktid ja kahjud päriselt tekivad.
