18. märtsil toimub Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Suurkiskjate koostöökogu koosistumine. Seal osaleb ka Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja.
EJS-i juhatuse liikme ja suurkiskjate koostöökogu töös osaleja Priit Vahtramäe sõnul on suurkiskjate teema emotsionaalne, aga otsused peaksid olema läbipaistvad ja seirepõhised.
„Meie kui jahimeeste eesmärk suurkiskjate osas pole mitte rohkem küttida, vaid vähem konflikte. See tähendab eelkõige vähem karjakahjusid, aga samas ka kogukonna turvatunnet ja rünnakute ärahoidmist lemmikloomadele,” ütles Vahtramäe. „Selleks peab riigil olema selge raamistik ja ühiselt kokkulepitud kriteeriumid, mida tähendab suurkiskjate ja teiste populatsioonide hea seisund,” lisas ta.
Soomaal tuleb teemaks karjakasvatuse ja suurkiskjate kaitse ning ohjamise kokkupuutepunktid ja konfliktikohad Soomaa rahvuspark näitel. Samuti antakse ülevaade hundi küttimisest, seirest ja arvukusest. Räägitakse suurkiskja kaitse ja ohjamise tegevuskava uuendamisest ja arutatakse ettepanekuid kiskjakahjude hüvitamise määruse muutmiseks.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahimeeste selts valmis suurkiskjate osas nii riigile kui erinevatele sihtgruppidele olema partner.
„Me saame abistada seires oma praktilise kogemuse ja kavandavate sihtmeetme elluviimisega,” sõnas Korts. „EJS toetab seirepõhist ja ühiskondlikul kokkuleppel põhinevat suurkiskjate ohjamist,“ lisas ta.
„Riigil peab olema raamistikuvastutus, mis tähendab selgeid kriteeriume, otsustusloogikat ja korraldust. EJS-i roll on panustada seiresse ning rakendada sihtmeetmeid koos partneritega piirkondades, kus kahjud ja konfliktid on reaalsed.” sõnas Korts.
Suurkiskjate koostöökogu moodustamise eesmärk on eri osapooli ühendav ning suurkiskjatega seotud otsuseid nõustav kogu. Koostöökogus jagatakse parimat olemasolevat teavet, sh arutletakse seire korralduse üle, lahendatakse tekkinud konflikte ning antakse sisend ka küttimise korraldusele.
