15. jaanuaril toimus EJS-i majas kohtumine siseminister Igor Taro ja Riigikogu liikme Tarmo Tammega.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli tegemist töökohtumisega, kus arutati erinevaid valdkonna teemasid. „Põhiliselt keskendusime relvaseaduse muudatustele. Siin on jahimeestel hulgaliselt ettepanekuid, kuidas võiks seadust meie arvates kaasajastada,“ ütles Korts.
„Viimasel ajal on levinud praktika, kus meie arvates liialt karmilt tühistatakse jahimeestel relvalube. Sellest informeerisime ka ministrit,“ lisas Korts.
Võimalused laskmisega tegeleda
Teemaks võeti ka lasketiirud ja võimalused laskmisega tegeleda.
EJS-i juhatuse liikme ja EJS-i relvaseaduse töögrupi juhi Raivo Aegi sõnul on lasketiirude tingimused liialt karmistatud ja tiirude finantseerimine kallis. „Lasketiire on vähem inimeste kohta kui näiteks Soomes ja uusi tiire Eestisse ei tule,“ kommenteeris Aeg.
„Ühe võimalusena võiks lihtsustada laskepaikade rajamist ja võimaluse andmist püssi peale lasta väljaspool lasketiire ning võimaldada oma kinnistul relva sisselaskmiseks. Loomulikult peab selle tegevuse juures olema ohutus tagatud,“ lisas Aeg.
EJS-il on kliimaministeeriumiga sõlmitud halduslepingu järgi kohustus koordineerida suuruluki laskekatse vastuvõtmist riigis. Meie jahimeestel on lasketiirude võrgustik üle riigi. Hetkel oleme lepingulistes suhetes 49 lasketiiruga, millel on õigused vastu võtta laskekatseid.
Ebaproportsionaalne karistuspoliitika
Samuti oli kõne all ebaõiglane ja ebaproportsionaalne karistuspoliitika suhteliselt vähetähtsate rikkumiste eest, millised sisuliselt ei kujuta täiendavat ohtu, aga mille tulemusena keskkonnaamet trahvib, EJS peatab jahitunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks ja PPA tühistab relvaloa.
EJS-i seisukohalt ei ole mõistlik karistuste ja kahjutasude taset tõsta liiga kõrgeks, sest sanktsioon peab olema proportsionaalne rikkumise raskuse ja tegeliku kahjuga ning arvestama üldist maksevõimet ja elatustaset.
Ülemäära kõrged summad ja karistused suurendavad vaidlustamise riski ja halduskoormust ning võivad vähendada koostöövalmidust riigiga, mistõttu ei täida sanktsioon oma eesmärki. Tõhusam on astmeline süsteem, kus baas on mõõdukas, kuid korduvate või tahtlike rikkumiste korral kasvab sanktsioon selgelt ja prognoositavalt.
Raivo Aegi sõnul näeb tänane karistuspoliitika ette väga karme kaasnevaid karistusi. „Ühe väikese rikkumise eest kaasneb üldiselt peale trahvi veel kaks kaasnevat karistust – jahitunnistuse peatamine ja relvaloa tühistamine,“ ütles Aeg.
Relvaseaduse muutmisest
„Jahiseadus ja relvaseadus ei peaks teatud juhtudel seadma erinevaid nõudeid relvade käitlemisele. Tüübikinnituse nõue summutile ja öösihikule ei tundu ka olevat mõistlik nõue, kuna võib tekitada liigset bürokraatiat ja ajakulu asjaajamiseks, sest summuti pole iseenesest ka väga töökindel vahend ja seda tuleb mõne aja tagant välja vahetada,“ lisas ta.
Minister Igor Taro sõnul püüab ta uue relvaseaduse tervikteksti väljatöötamisel kätt pulsil hoida ja eesmärk on seadus selles riigikogu koosseisus vastu võtta. Ministeeriumis püütakse terviktekst sügiseks valmis saada.
Ministri sõnul tuleb protsessi kiirendada. Relvaseaduse muudatus on koalitsioonilepingus kirjas, seega on see üheks oluliseks teemaks. Seaduse kaasajastamise põhisõnumiks on bürokraatia vähendamine.
Koostöö Kaitseliiduga
Kõne all oli ka koostöö Kaitseliiduga. EJS-i juhatuse liikme ja Kaitseliiduga koostöögrupi juhi Endrik Rauni sõnul on koostöös tehtud edusamme. „Paljud jahimehed oleksid nõus panustama ja Kaitseliidu tegevustes osalema, aga ei soovi struktuuri kuuluda, sest aktiivne osalemine jahinduses ei jäta selleks võimalusi,“ selgitas Raun olukorda ja lisas, et: „Eriti kehtib see sügisel toimuva KV õppuste kohta, kui algab aktiivne jahihooaeg“.
Eriti puudutab see jahimehi, kes enam mobilisatsiooni alla ei kuulu, ehk kellel vanus 60+, kuid on veel igati tegusad, tunnevad oma piirkondi ja on hindamatu abi kriisiolukordades. Neid on Eestis üle 5000.
„Aktiivsem koostöö on jäänud suuresti raha taha, sest maakondade malevatel puudub eelarve jahimeestest moodustatud n-ö „kütisalkade“ kaasamiseks väljaõppes ja õppustel. See raha tuleks ministeeriumi eelarvest leida. Samuti on lasketiire Eestis selgelt vähe, nii jahimeestele, politseile, kui ka Kaitseliidule. Relvakäsitlemise oskus ja laskeoskus on riigikaitse A ja O, selleks on vaja tagada treenimisvõimalused,“ lisas Raun.
Minister Igor Taro sõnul pole Kaitseliit küll tema valitsemiseala, aga hoiab ennast arengutega kursis. Ta lisas, et ka siseministeeriumi haldusalas on vaja täiendavaid kriisi reserve inimeste näol, sest hetkel on koosseisud optimeeritud rahuaja tingimustele. Arutati ka meiepoolseid võimalusi siseturvalisusse panustamiseks.
Siseturvalisuse arutelu
EJS-i esindajad kinnitasid, et ka siseturvalisuse teemal oleme olemas ja on ka huvi partneritena teiste organisatsioonide kõrval seista. Mingi kriisiolukorra võiks EJS-i esindajate sõnul pilootprojektina läbi mängida.
Kokkusaamisel osalesid siseminister Igor Taro, riigikogu liige Tarmo Tamm, Eesti Jahimeeste Seltsist juhatuse liikmed Raivo Aeg ja Endrik Raun ning tegevjuht Tõnis Korts ja jahindusnõunik Marko Vinni.
Täname riigikogu liiget Tarmo Tamme abi eest kohtumise korraldamisel ja läbiviimisel.
