Loodusvaatlused on näidanud märgatavat muutust Leedu metsades: viimase kahe aastaga on registreeritud 60 protsenti rohkem karusid. Kuigi karud ei ela Leedus veel püsiva populatsioonina, viitavad jäljed, vaatlused ja muu kogutud info sellele, et suurkiskja on riiki sagedamini naasma hakanud.
Võrreldes eelmiste aastatega on registreeritud karujälgede arv tõusnud märgatavalt. Samal ajal on hundi arvukus langenud üle 30% ning ilvese oma üle 25%, kirjutab ajakiri Medziokle.
Teadlaste sõnul ei ole karude puhul tegemist juhuslike läbikäijatega. Üha enam on näha märke sellest, et karud viibivad Leedu territooriumil pikemaid perioode, mitte ainult ei läbi riiki rändeteel.
Vaja oleks täpsemat ülevaadet
Hetkel tugineb Leedu karuinfo peamiselt juhuslikele kohtumistele, kohalike elanike fotodele ja videotele ning metsa- ja ulukiuurijate üksikutele jäljeavastustele. Regulaarset, süstemaatilist karude seiret riigis veel ei toimu. Seetõttu on teadmatus suur.
Täpse ülevaate saamiseks karude rändest ja elualadest, soovitavad Leedu teadlased luua regulaarne riiklik seireprogramm, mis jälgib karude esinemist aastaringselt. Lisaks tuleks nende sõnul paigaldada valitud isenditele GPS-saatjad, et kaardistada liikumisteid ning võimalikku pesitsemist ning koguda andmeid ühte andmebaasi.
Pruunkaru taasasustamisest
Pruunkaru on üks Euroopa suurkiskjaid, kelle tagasitulek võib viidata looduse heale tasakaalule. Samas toob see kaasa vajaduse paremini kaitsta mesilaid ja kariloomi, aga ka uuendada looduskaitseplaane ja jahipoliitikat. Muidugi oleks tarvis riigis ka tõsta teadlikkust inimeste ja metsloomade kooseksisteerimisest.
Karude täielik püsiv naasmine Leetu ei ole veel tõestatud, kuid kasvav arvukus näitab selgelt, et muutus on toimumas. Ilma teadusliku seireta jääb aga teadmata, kas tegemist on üksikute ränduritega või uue suundumusega Leedus.
Refereeritud ajakirjast Medziokle.
