VIDEO & GALERII! Roostal toimus esimene noorte loodus- ja jahilaager

VIDEO & GALERII! Roostal toimus esimene noorte loodus- ja jahilaager

310
Fotod: EJS

Eesti jahinaiste ja EJSi eestvedamisel ning Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toel toimus 24.‒26. juulil Läänemaal Roostal esimene jahindus- ja looduslaager.

Kolm päeva kestvas projektis „Jahi- ja looduslaager põhikooli II kooliastmele läbi pärandkultuuri ja praktilise tegevuse looduses“ oli lastele välja pandud tihe loodus- ja jahindusteemaline programm. Laagris kohtuti jahikoertega, tehti demojahti modernse mobiilirakendusega Huntloc, tutvuti kohaliku ajaloo, jahitrofeede ja jahilaskmisega. Lisaks õpiti jahimehe põhitõdesid, meisterdati luudest, nahkadest ja sulgedest meeneid jmt.

Laagri eestvedajad olid MTÜ Eesti Jahinaised, eesotsas Livia Roomets, Maria Põhako ja Tene Mäerand, kes juhendasid Roostal 27 loodushuvilist noort. Lapsi oli tulnud Eesti erinevaist paigust, enamik 12‒14 aastased.

Laager avati nagu jahitraditsioonidele kohane, pidulikult lipu heiskamise ja jahisarve helidega. Sel korral oli pillimeheks noor jahipasuna puhuja Gregor Prehing. Tervitussõnu jagas noortele EJSi tegevjuht Tõnis Korts. Laagrikava ja korralduslikku poolt selgitas neile Livia Roomets.

Põnev loodusteemaliste töötubade päev

Esimese päeva põhirõhk oli töötubadel. Noored jagati gruppidesse, et nad saaksid osa loodus- ja jahiteemalistest töötubadest. Nii näiteks valmisid Maria Põhako juhendamisel nahast ja luudest ehete ja tarvikute valmistamise töötoas iseärased meened.

Poistele meeldis eriti jahinoaga vestmise õpituba. Entusiastlik Saaremaalt pärit nugademeister Sandor Sinimeri lubas kõigi laagris osalejate majapidamises seisma jäänud noad teravaks teritada. Samuti rääkis ta töötoas kuidas nuga käsitseda, mis on luisk ja käi jms.

Jahinduseksperdi ja loodusmatkade retkejuhi Peeter Hussari töötoas õpiti tundma Eesti metsades elavate ulukite nahku, koljusid ja lõualuid. Noortel selgitati mille järgi kindlaks teha, et tegemist on kiskjaga või kuidas teha vahet kivi- ja metsnugise nahkadel. Muidugi räägiti vahele ka põnevaid metsa ja jahimehe jutte.

Sisutiheda päeva lõpuks vestis loodusfotograaf Valeri Stšerbatõh jutte hundist. Ta rääkis huntide eluviisist, käitumisest ning näitas juurde teemakohaseid pilte. Tutvuda sai ka tema fotoraamatuga, kus oli põnevaid jäädvustusi metsaelust.

Prooviti laskmist ja tutvuti pärandkultuuriga

Teise päeva hommikul sõideti Läänemaa Jahindusklubi uude Laheva lasketiiru. Jahilasketiiru pealik Aarne Taal tutvustas ohutusnõudeid, rääkis jahilaskmisest ja ning jahiohutusaastast ning jahimehe olulisusest ühiskonnas. „Jahimees pole mitte tulistamise ja loomade hukkamise peal väljas, jahimehe roll on hoopis suurem ning ta hoolib väga loomade käekäigust,“ toonitas Taal noortele.

Noored said instruktori abiga proovida laskmist, mida paljud laagrilised, eriti poisid, ootasid. Sel korral lasti õhupüssidest märke, millele ka kõige väiksemad pihta said. Kuigi esmapilgul tundusid noored laskmise ja selle tulemuste osas pigem kõhklevad, said paljud üle keskmise lõpp-punktisumma. Umbes kümmekond laagerdajat olid ka varem kas õhu- või jahipüssist lasknud.

Laskmisjärjekorras sai kuulata laskmisohutuse ja jahimehe tarkuste kohta jahinduseksperdilt Peeter Hussarilt. Muuhulgas rääkis ta ka miks jahiohutus on nii tähtis ning miks sel aastal sellele rohkem rõhku pannakse. „Sain sellest loengust teada, et ohutus on jahinduses hästi tähtis ning selgeks sai see, kuidas ja kuhu tuleks ulukit tabada,“ selgitas laagris osalenud 10-aastane Feliks.

Pärast laskeharjutusi sõideti tagasi Roostale, kust alustati matkaga, mis jõudis Rooslepa kabeliaeda. Seal tutvuti pärandkultuuri ja ajalooga ning vaadeldi riste erinevatest ajastustest.

Läbi kirikuaia suunduti edasi randa, kus noored said proovida meremaale tehes kunstioskust. Lapsi juhendas Ruila põhikooli kunstiõpetuse õpetaja Ülle Palumets. Maalid pandi pärast näitusele Roosta laagriplatsile.

Päeva lõpuks jutustasid laagriplatsil isa ja poeg Rammlerid jahimeheks saamisest ja olemisest, kaaslaseks Vene-Euroopa laika Niko.

Laagri suurim väljakutse ja tänapäeva jahipidamine

Viimane laagripäev algas 10 km pikkuse matkaga, mille sihtmärgiks oli jõuda Põõsaspea neemele. Retke jooksul nähti erinevaid looduskooslusi ja saadi selle kohta teada uut ja põnevat. Retk Põõsaspeale oli kindlasti laagri üks suurim väljakutse!

Lõpuks said noored aimu ka tänapäevasest jahipidamisest. Huntloci asutaja Herko Sunts ühitas oma demojahi retkega Põõsaspeale. Mobiilirakenduse kaudu saadi teada, kuidas jahti pidades jälgida nii koera kui teiste jahikaaslaste liikumist.

Retkele tuli kaasa ka koerajuht Kaie koos Eesti hagija Lolaga, kes matkates leidis eriliselt põneva leiu – soku pea. Loom oli jäänud kinni metallist aia vahele ning seetõttu õnnetult hukkunud.

Põõsaspea linnuvaatlus jahipasuna saatel

Põõsaspea tippu jõudes said noored teada, et seal asub linnuvaatlustorn, mis on omandanud rahvusvahelise tähtsuse. Tuntud ornitoloog ja staažikas jahimees Tiit Randla tuli sinna noortele rääkima lindudest, nende rändest ja linnujahist. Lapsed said proovida linnuvaatlust.

Ent sellega veel retk ei lõppenud. Noored proovisid kuidas on puhuda jahisarve. Tuli välja, et ei olegi nii lihtne sealt häält kätte saada.

Kolmepäevane sisutihe laager lõpetati taas Roosta puhkekülas. Jahisarve helidel langetati lipp. Noored osalejad jäid üldjoontes rahule ja said juurde hulga loodusalaseid teadmisi ja praktilisi oskuseid. Korraldajad tõdesid, et esimese jahi- ja looduslaagri võib lugeda korda läinuks. Samas tehti juba ettepanekuid, mida võiks järgmisel korral teisiti või paremini teha, et edendada jahipidamist noorte seas ning harida neid loodusalastes teadmistes.

Jahilaagri muljetest ja tagasisidest saab lähemalt lugeda ka ajakirja Eesti Jahimees 5 numbrist.