Soome jõudis hirvlaste kurtumustõbi

Soome jõudis hirvlaste kurtumustõbi

3180
Foto: Flickr

8. märtsil tuvastati Soomes esimene hirvlaste kurtumustõve ehk CWD (ingl. k. Chronic Wasting Disease in cervids) juhtum.

Ida-Soomest Kainuu maakonnast Kuhmo asulast, Vene piiri lähedalt leiti hukkununa 15-aastane põder, kellel tuvastati kurtumustõbi, vahendab Yle.

Soome toiduohutusamet Evira andis teada, et põdra (alces alces) rümbast võetud analüüs tuvastas metsloomal kurtumustõve. Seni on kurtumustõbi levinud Põhja-Ameerikasse ja Norra. Toiduohutusameti analüüsi tulemused kinnitas ka Euroopa liidu tugilabratoorium.


Krooniline kurtumushaigus on hirvlastel (hirvedel ja põtradel) esinev muundunud valgumolekulist ehk prioonist põhjustatud nakkushaigus. Hirvlaste krooniline kurtumushaigus kuulub närvikude kahjustavate haiguste gruppi, mis lõppevad alati surmaga. Selliseid haigusi esineb inimestel ja loomadel ning neid nimetatakse transmissiivseteks spongiformseteks entsefalopaatiateks e. TSE-deks.

Krooniline kurtumushaigus väljendub looma muutunud käitumises ja haiglases kõhnumises ning lõpeb alati surmaga. Prioonide päritolu ja täpne edasikandmise mehhanism pole teada, kuid teadlaste hinnangul levib haigus peamiselt geograafiliselt piiritletud keskkonnas otsese kontakti teel.

USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus CDC soovitab nendes piirkondades, kus hirvlaste krooniline kurtumushaigus on levinud, ettevaatusabinõuna jahimeestel mitte süüa ulukiliha, mis võivad sisaldada prioone (peaaju, seljaaju, silmad, tonsillid, põrn, lümfisõlmed).

Ulukiliha söömisel ohtu pole

Soome toiduohutusamet põdra- või hirveliha söömises Soomes ohtu ei näe ning täiendavaid müügi- ja ekpordipiiranguid ei planeerita. Ettevaatusabinõuna keelatakse elusate hirvlaste, sh põhjapõtrade eksportimine.

Euroopas tuvastati esimene kurtumustõve juhtum 2016. aastal Norras. Selle aasta alguses käivitati viies Euroopa riigis, sh Soomes ja Eestis kurtumushaiguse alane seire. Kuhmos tuvastatud kurtumustõbi on sama tüüpi nagu Norras, ehk et haigus levib peamiselt otsekontakti teel.

Põhjapõdrakasvatajad on mures

Alates 2003. aastast on Soomes võetud hirvlastelt 2500 proovi, et uurida võimalikke ulukihaiguseid, kuid siiani poldud ühtegi tuvastatud. Soome toiduohutusamet plaanib Kainuu maakonnas tõhusamat haiguseseiret korraldada. Samuti antakse jahimeestele selle kohta täiendavaid juhiseid enne uue jahihooaja algust.

Põhjapõdrakasvatajate liidu juhataja Anne Ollila ütles Ylele, et nad on mures kuidas kurtumustõbi hakkab mõjutama tööstust. „Kuigi hetkel tehakse selle kohta uuringuid ja olukord on väga tõsine, siis paanikaks pole veel põhjust,” selgitas Ollila.

Kurtumustõve kohta leiad täpsemalt infot siit.