Pliimoona edasine kasutamine on küsimärgi all

Pliimoona edasine kasutamine on küsimärgi all

979
Foto: Kevin Cortopassi/Flickr

Teada on, et pliihaavleid ei tohi kasutada veelinnujahil, aga nüüd käivad arutelud järgmiste piirangute üle.

Plii on inimesele kahjulik. Näiteks on räägitud, kuidas pliiaurude sissehingamine tina valamisel või pliiakudest tina väljasulatamisel võib põhjustada mürgistuse. Hoopis vähem on tähelepanu all plii sattumine organismi kütitud uluki liha kaudu. Üks põhjus on kindlasti see, et pliiga saastunud liha süües ei pruugi kahjulik mõju avalduda kohe – pliimoonaga on kütitud läbi aja, aga pole märgatud, et ulukiliha sööjad oleksid kehvema tervisega.

Viimasel ajal on tehtud hulk uurimistöid, mis on selgitanud, et plii ikkagi on oht ka ulukilihas, eelkõige lastele ja rasedatele. Plii kahjustab närvisüsteemi ja võib tegelikult mõjutada kõigi organite tööd. Saksamaa ja Rootsi uuringud näitavad, et jahimeeste ja nende pereliikmete veres on pliisisaldus mõnevõrra kõrgem kui teistel elanikegruppidel.

Eesti jahimeeste seltsis on käinud nii juhatuse kui ka liikmesorganisatsioonide juhtide koosolekul plii ohtlikkusest organismile ja keskkonnale rääkimas Madis Leivits maaülikoolist. Üks ta põhisõnumeid on, et pliimürgistuse riski saab vähendada, kui pliilaskemoona kasutamisest loobuda. Rasedad ja kuni 7aastased lapsed peaksid hoiduma pliimoonaga kütitud uluki liha söömisest. Liha töötlejad peaksid eemaldama lihakehast vähemalt 10 cm raadiuses taba­muspiirkonna ja käsitlema eraldatud kudet kui ohtlikku jäädet, mida ei tohi sööta loomadele-lindudele ega jätta metsa vedelema.

Plii keelustamise arutelu Euroopas

Plii ohtlikkusest tulenevalt pöördus Euroopa Komisjon juba 2015. aastal Euroopa kemikaaliameti (ECHA) poole, mis 2017. aasta juunis alustas avalikku konsultatsiooni, teemaks pliihaavlite kasutamise piirangud, eelkõige märg­aladel.

Euroopa riikide jahindusorganisatsioone esindas selles arutelus katusorganisatsioon FACE. Jahimehed osundasid näiteks sellele, et märgalade definitsioon on suhteliselt ebaselge ja väljapakutud üleminekuperiood – pliimoonast loobumine kolme aasta jooksul – tundus liiga lühike.

 See avalik konsultatsioon suleti 2018. aasta mais. Kuigi osa probleemidest sai täpsustatud, tegi ECHA oma lõplikus hinnangus ettepaneku arvata märgalade hulka ka turbaalad. Jahimeeste seisukohast oleks see ebaproportsionaalne ja muudaks regulatsioonid segaseks nii küttidele kui järelevalveametnikele. ECNA ettepaneku elluviimine tähendaks, et pliid sisaldavatest haavlitest tuleks järk-järguliselt loobuda just Põhja- ja Baltimaades, Poolas, Suurbritannias ja Iirimaal, kuna nendes riikides esineb turbaalasid laiemalt kui mujal Euroopas.

2019. aasta juulis andis Euroopa Komisjon ECHA-le uue ülesande ette valmistada ettepanekud uuteks piiranguteks, mis käsitleks riske elusloodusele ja pliid sisaldava laskemoonaga kütitud uluki liha söövatele inimestele. Muu hulgas puudutab ülesanne märkide laskmist ja sedagi pliid, mida kasutatakse kalapüügil õngeraskuseks.

Eesti arutelud

Eesti jahimeeste selts on jälginud Brüsselis toimuvat ja osalenud ka Euroopa jahimeeste ühtsete seisukohtade kujundamisel. Katusorganisatsioonis FACE on käinud esinemas nii meditsiinitöötajad kui laskemoonatootjad. Laskemoonatootjate arvates on pliilaskemoona kasutamise mõju inimestele liiga vähe uuritud. Ühtlasi on nad seisukohal, et sama tõhusaid alternatiive hetkel pole.

Oleme pliimoona kasutamist arutanud korduvalt nii seltsi juhatuse koosolekutel kui liikmesorganisatsioonide juhtide nõupidamistel. Nüüd tahame teemat ka laiemalt arutada ning kokku kutsuda maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste plii-teemalise ümarlaua.

Arutelu alus on praegu seltsi juhatuse ettepanek lõpetada Eestis plii-sisaldusega jahilaskemoona kasutamine alates 2030. aastast. Kui see ettepanek vajalikku heakskiitu ei leia, läheb teema juhatusse tagasi.

Plii on ideaalne materjal uluki efektiivseks tabamiseks

Üks põhiprobleeme on praegu selles, et plii on hetkel ideaalseim materjal ulukite efektiivseks tabamiseks. Küttimisel tuleb ju uluk tabada kiiresti. Energia tuleb kuulilt võimalikult ruttu ulukile üle kanda, et põhjustada talle võimalikult vähem kannatusi. See tagatakse hüdrodünaamilise löögi ja närvišoki kaudu.

Hüdrodünaamilise löögi energia hulka mõjutab kuuli kaal (energia džaulides = kuuli kiirus² x kaal : 2000). Oluline on seejuures kuuli ehitus, mille abil saame kuuli suurema ristlõike. Poolmantelkuul peab avanema kudesid tabades momentaalselt – see tekitab olulise suurema haavakanali. Vajaliku tulemuse kindlustab nii kuuli kui haavlite deformeerumine.

Pliilaskemoona keelamise puhul on põhiküsimus vähemalt samaväärse alternatiivi leidmine. Selle otsimine käib ja tootjad on hakanud tasapisi asendust pakkuma.

Kas leidub alternatiive?

Näiteks poolmantel-jahikuulile on alternatiiviks tulnud täisvask. Vase puhul tuleb aga arvestada metallide kaalu erinevust, millest tulenevalt muutub nii kuuli konstruktsioon kui ka kuju. Pliiga samakaalulist vasest kuuli soovides muutub kuuli pikkus, sellega seoses ka raskuskese ja keskosa. See aga mõjutab ballistikat. Muutub kuuli pindpinevus ja mantli tugevus, mis tingib omakorda nõude muuta relvaraua sisegeomeetriat. Kuna täisvask on pliist tihkem, peavad relvaraua väljad olema kitsamad ja uurded laiemad.

Alternatiiviks on ka inglistina sulam, mis poolmantelkuulil säilitab mantliga kokku jootmisel tavaliselt jääkväärtuseks üle 95% algkaalust. Näiteks Oryks jahikuul, kus kuuli mantel ja südamik on keemiliselt kokku joodetud.

Jahimeeste jaoks on tähtis nüanss see, et suur osa käibes olevaid jahirelvi ei ole mõeldud alternatiivse laskemoona kasutamiseks. Terashaavlid veelinnujahil korrodeeruvad, mis siseballistiliselt on vastuvõetamatu – oksüdeerunud terashaavlid rikuvad relvaraua sisepinda.

Vanematele relvadele on terashaavel ohtlik; eriti just nendele, mille raudade puurimine on tihedam kui pooltsokk. Terasest veelgi tugevam on volfram. Samas võib kasutada vanemates relvades tsingi ja vismuti heitlaengut, kuid siis peab arvestama, et nende tabamiskaugus on lühem kui pliimoonal.

Alternatiivmaterjali kasutuselevõtul tuleb arvestada sellega, et haavli läbimõõt peab olema suurem kui pliimoonal.

Mida saame jahimeestena kohe teha?

Kindlasti tasub seda uskuda, et plii on mürgine. Pliimoona kasutades on vaja jälgida, et metalli satuks nii loodusesse kui organismi võimalikult vähe. Kasutatud pliid tuleb käidelda kui ohtlikku jäädet.

Kui on plaanis soetada jahirelv, tasub appi kutsuda ekspert, kes aitab valida relva, mis sobib ka alternatiivmoona kasutamiseks. Laskemoona soetamisel tuleb enne endale selgeks teha, keda soovitakse küttida.

Üldisemaks aruteluks rõhutan, et pliimoona ja alternatiivide teema on keerulisem kui esmapilgul tundub. Plii kahjulikkust on nüüdseks rohkem uuritud ja teadmine selle kohta on olemas. Aga ka relvaasjandus on teadus nagu jahindus ja küttimistehnikagi. Samuti on oma osa siin kultuuril ja traditsioonidel. Et leida toimivaid lahendusi, tuleb käsitleda kogu tervikut. 

TÕNIS KORTS
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht


Plii asendamise näiteid (vt ka pildil)

Foto: EJS
  • Padrun S&B (vt pildil vasakpoolseim karp). Sileraudse jahipüssi haavlid padruni sees ei ole mitte tinast, vaid terasest. Sileraudsetel on ka kolmas variant saadaval – tungsten ehk volfram; hetkel on Eesti turul kättesaadavus veel lapsekingades, aga kindlasti hakkab järjest laiemalt liikuma. Hinnaklass on tungstenil kordades kallim kui terasel või tinal. Teras ja tina on suhteliselt sarnase hinnaga.
  • Padrun Norma (keskmine). Norma Ecostrike™ pakub uusimat pliivaba tehnoloogiat – vasest kuul, mille kergemaks muutmiseks ja killustumise vältimiseks on plii asendatud vase ja nikliga, polümeeriots aitab kaasa kuuli laienemisele, optimeeritud õõnsus tagab laienemise ka väikese kiiruse korral. Kuul säilitab suurepäraselt kaalu ja on surmavalt täpne.
  • Padrun Lapua (parempoolseim). Lapua Naturalis – täpne, ühtlase trajektoori ja hea ballistikaga täisvasest poolmantelkuul.

Allikas: OÜ Jahipaun, Kristjan Kanter