Miks on hea jahimees olla?

Miks on hea jahimees olla?

3611
Foto: Kaarel Roht

Madis Treumann on juba 1924. aastal kirjutanud oma jahimeeste käsiraamatus: “Üksi väga alaväärtuslik inimene võib oma väiklased kaukakasud seltskonna kasudest kõrgemale seada”.

Miks on rahvuslikus jahinduses oluline teha asju koos ja mis see rahvuslik jahindus üldse on? 

Oleme Eesti Jahimeeste Seltsis olnud alati seisukohal, et ainuõige tee edasi on ulukikeskne jahindus. See tähendab, et mida me ka ei tee, alati seame pjedestaalile uluki. Ulukid on kõige tähtsamad ja nende heaolu on ülim. Alles seejärel tuleb muu. Just jahiulukikeskne lähenemine on meie rahvusliku jahinduse nurgakivi. Mida me ka ei tee, missuguseid tegevusi ette ei võta, ikka küsime endalt ühe tähtsa küsimuse: “Kuidas see mõjutab meie ulukit?”

Rahvuslik jahindus

Ulukikeskse ehk rahvusliku jahinduse võti tuleneb põhiseadusest, mille paragrahv 5 kõlab: Eesti loodusvarad ja -ressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ulukid on rahvuslik rikkus ja nende säästlik ja jätkusuutlik kasutamine tagab nende säilimise üle põlvede.

Säästlikult ja jätkusuutlikult saab kasutada aga ainult siis, kui kasutamise aluspõhimõteteks on kõrge moraal ja jahieetika. Siin on meie juhendmaterjaliks Eesti Jahinduse hea tava, millele Eesti Jahimeeste Seltsi volikogu mõned aastad tagasi elu andis.

Hea tava kohaselt kütime just nii palju kui vaja ja kõik, mis kütime, kasutame ära. Heale tavale lisaks on EJS-i volikogu kinnitanud väärtused Eesti rahvusliku jahinduse arendamisel. Just nendest väärtustest tuleneb põhimõte, et jahipidamine peab jääma kättesaadavaks võimalikult laiale Eesti elanike grupile.

Samas tahame kaitsta ja arendada Eestile omast ühises tegemises välja kujunenud jahikultuuri ja -traditsioone. Jahinduslik ühistegemine on rahvuslik rikkus, mida tuleb hoida – see on osa meie kultuuripärandist. Jahindus on ühiskonda, sh eri rahvusi liitev ja selle erinevaid gruppe integreeriv valdkond.

Peame arvestama, et ulukid on haavatav ühisomand, mille kaitsmine on meie ülesanne. Neid ei saa erastada ega ärastada, ammugi rahaks vahetada. Metsloom ei ole puu, millel on juured all ja mis kasvab kindlal kinnistul. Uluk liigub vabalt, sõltumata omandist, seetõttu on äärmiselt oluline, et jätkame senist kurssi rahvusliku jahinduse arendamisel.

Loomulikult teeme seda maaomanikke austades, sõlmides nendega lepinguid ja korraldades oma tegevust moel ja viisil, mis on kooskõlas nii jahinduse kui ka muude heade tavadega.

Koostöös teistega

Nii nagu iga teine tsunft, muretseb ka jahimeeste selts oma järelkasvu pärast. Käime lasteaedades ja koolides projekti “Märka ulukit!” raames tutvustamas nii loodust, ulukeid kui ka tänapäeva jahimeest oma tegemistega.

Oleme tunduvalt parandanud noorjahimeeste ettevalmistust. Kes soovib, võib kodulehe kaudu proovida, kas suudab noorjahimehe eksami küsimustele vastata.
Praegu võime heameelega tõdeda, et meie igal kevadel riigi nimel maakonnakeskustes korraldatavad kursed on noorte hulgas populaarsed.

Uus tendents on jahinaiste arvu kiire kasv. Ja see ei ole omane ainult Eestile. See on kogu maailma suundumus, mida on põhjendatud naiste suurema ja suureneneva vastututsega keskkonna ja järeltulevate põlvede ees.

 

Põhjused miks olla jahimees?

  • Suurepärane võimalus oma vaba aega kvaliteetselt veeta.
  • Õpid tundma loodust ja seal iseseisvalt hakkama saamist.
  • Õpid ja arened koos elutervete ja normaalsete inimestega.
  • Loodus ja kaaskütid pakuvad piiramatult uusi ideid ja väljakutseid.
  • Looduses viibimine tagab tugevama tervise ja seeläbi parema elukvaliteedi.
  • Võimalus katta ise oma laud kvaliteetse “õnneliku” lihaga.
  • Oled ülemaailmse võrgustiku osa ning leiad kergelt uusi kontakte ja tuttavaid.

 

Tekst: Tõnis Korts
Ilmunud 30. märtsil Maalehe vahelehes “Jahile ja Kalale”