Männil: õppige karudega koos elama, hirm on põhjendamatu

Männil: õppige karudega koos elama, hirm on põhjendamatu

244
Foto: Jim Frazee/Flickr

Läti metsades liiguvad ringi vaid üksikud karud, mistõttu tundis Läti keskkonnaajakiri Vides Vēstis huvi selle vastu, kuidas osatakse Eestis karudega koos elada.

Eesti oludest rääkis keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil, vahendab Maaleht.

Kuidas Eesti karudel viimastel aastakümnetel läinud on?


Eesti karupopulatsioon on viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul tasapisi kuid pidevalt suurenenud nii üldarvukuse kui ka levikuala osas. Karu on tagasihoidliku juurdekasvupotentsiaaliga liik, mistõttu tema arvukus ei saagi kiiresti kasvada. Sama lugu on tema levikuala laienemisega – kui noored isased karud võivad võtta ette pikki rändeid, siis noored emased jäävad enamasti elama oma sünnikoha lähedusse. Seetõttu on karu levikuala laienemine üsnagi aeglane protsess. Reaalset levikuala muutusi saab vaadata seetõttu mitte üksikisendite, vaid poegadega emakarude järgi.

Kui palju on Eestis praegu karusid ning kui palju neid aastas kütitakse?

Eesti karude arvukust võib praegu hinnata umbes 700-le isendile, madalaim on nende asustustihedus Eesti lääne- ja kaguosas. Praegune karude arv ja juurdekasv lubab küttida 50-60 isendit aastas ilma et nende arvukus langema hakkaks. Nii on ka viimastel aastatel olnud.

Loe lähemalt Maalehest.