Koer, kes ohjab kärntõbe

Koer, kes ohjab kärntõbe

739
Kuvatõmmis videost.

Jahikoer Rikit võib pidada üsna haruldaseks koeraks. 1980. aastatel ähvardas tema esivanemaid väljasuremine, sest meie looduses vähenes märgatavalt väikeulukite arv. Sellepärast polnud jänese, rebase ja ilvese jälgede ajamiseks aretatud koeratõugu enam jahimeestele appi vaja.

Praegu on väiksemate jahiloomade arvukus taas tõusuteel ja nii võib eesti hagijas täita oma ülesandeid, vahendab ERR. Ainsa Eestis aretatud koeratõu lugu ulatub 1947. Aastasse. Aretustöö kandis vilja ning 1954. aasta lõpus kinnitati Eesti esimene ja tänaseni ainus koeratõug – “eesti hagijas”.

Eesti hagijaga on ajalooliselt jahti peetud rebasele ja jänesele. See tõug aretati puhtalt rebase ja jänese jahiks.


Eesti hagijal koos jahimeestega on kanda tähtis roll. Just jahimehed peaksid hoidma rebaste ja kährikute arvu piirama, et hoida kontrolli all kärntõbe, mis nakkab ka teistele loomadele, näiteks koduloomadele.

Eestis on kärntõbi päris suur probleem, kuna väikekiskjate arvukus on väga suur. Ka selle jahi põhjal, kus käis “Osoon” oli näha, et metsatukast jooksis välja kuus-seitse rebast ja enamus olid haiged, et kes vähem, kes rohkem.

Kuidas eesti hagijas tööd teeb, vaata “Osoonist”.