PRESSITEADE: Jahimehed ja maaomanikud leppisid kokku senisest suuremas metskitsede küttimismahus

PRESSITEADE: Jahimehed ja maaomanikud leppisid kokku senisest suuremas metskitsede küttimismahus

1219
Metskitsed. Foto: Aleksandr Kurnossov

EESTI JAHIMEESTE SELTS
EESTI ERAMETSALIIT
PRESSITEADE
14.06.2019

13. juunil Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) majas toimunud jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlauas lepiti alanud jahihooajaks kokku senisest suuremas metskitsede küttimismahus.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on jahiseaduse mõte eelkõige selles, et jahimehed ja maaomanikud omavahel kokkuleppe saavutaksid. „Olulisem küttimise konkreetsest mahust on see, et kahjud oleksid minimaalsed ja omanikule talutavad.“ ütles Talijärv. „Praegu on aga osades piirkondades kahjud väga suured ja suurenevad veelgi, kui jahimehed ei suuda metskitse arvukuse tõusu ohjata,“ lisas ta. Samas tõi Talijärv konkreetse näite, kus Valgamaa metsakasvatajad esitasid eelmisel nädalal ca 17 000 kahjunõude jahimeeste organisatsioonile.

Nõupidamisel osalenud Keskkonnaagentuuri ulukiseire spetsialist Rauno Veeroja kinnitas, et metskitse arvukus on tugevas tõusutrendis ja küttimismahte tuleb oluliselt suurendada. Kui palju täpsemalt, see selgub lähinädalatel, mil tehakse lõplikud analüüsid ja vormistatakse konkreetsed küttimismahtude ettepanekud. Igal juhul on see suurem kui eelmisel hooajal soovitatud 30 000 isendit. Ulukiseire ekspertide sõnul on oluline, et küttimismahud maakondlikes jahinõukogudes jaotataks arvestades tegelikku olukorda.

EJSi president Margus Puusti sõnul on metskitse arvukus kohati väga kõrge. „On piirkondi, kus metskitse on vähem, aga tervikuna on arvukus tugevalt tõusnud. Sellele annab tunnistust lisaks metsakahjudele ka liiklusõnnetuste suur arv ‒ 4400 hukkunud looma eelmisel aastal,“ ütles Puust. „Metskits on suuruluk ja tema ohjamine on meie ülesanne. Peame seda sellel hooajal täie tõsidusega võtma ja teadlaste soovitatud ning maaomanike esitatud küttimistellimuse täitma,“ lisas ta. „Kui me sellega toime ei tule, on maaomanikud lubanud ümarlauda tuua metskits väikeulukiks muutmise teema. Seda aga me jahimeestena ei soovi ja anname endast parima, et vajalik kogus ulukeid saaks kütitud,“ täiendas Puust.

Jahimeeste ja maaomanike ümarlaud on loodud ühiste kvaliteetsete otsuste tegemiseks jahinduses. Mõne aastaga on tehtud hulga ühiseid otsuseid, sh esitatud mitmed ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Ümarlaud käib koos vastavalt vajadusele ca 2‒3 korda aastas.

Lisainfo:

EJSi tegevjuht Tõnis Korts, tonis.korts@ejs.ee, tel 511 8673
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv, andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212