EJSi presidendi pöördumine seoses jooksva jahiaastaga

EJSi presidendi pöördumine seoses jooksva jahiaastaga

765
Foto: Markus Machner/Flickr

EJSi president saatis jahindusorganisatsioonidele järgneva pöördumise.

Järgnev tekst on avaldatud muutmata kujul:

Tere lugupeetud jahimehed ja EJSi esindajad jahindusnõukogudes!

Pöördun Teie poole enne suuremat jahihooaja algust eesmärgiga, et meie ühine Eesti rahvuslik jahindus kestaks, areneks ja tugevneks. Paraku on nii, et meie, jahimehed ei ela siin riigis üksinda vaid jagame seda maad kaaskodanikega. Selleks, et me kõik siia ära mahuks ja kõigil oleks ühtmoodi hea on vaja üksteisega arvestada.

Me kõik mäletame seda aega, kui huvigrupid sõdisid parema positsiooni pärast jahiseaduse tegemise protsessis. Seda aega ei tahaks tagasi. Öeldakse, et parem veidi viletsam elu kui hea sõda.

Endiselt ja isegi aktuaalsemalt on laual sõraliste teema. Eriti metskitse küsimus. Siin-seal kahjud suurenevad, esimesed kahjunõuded on esitatud. Pean silmas Valga JÜ-le metsaomanike poolt esitatud kahjunõuet – ca 17 tuhat eurot. Oleks lihtsalt rumal ja lühinägelik, kui me jahimeestena midagi ette ei võtaks. Tänu EJSi kindlakäelisele jahinduse koordineerimisele on meil viimased aastad olnud head aastad. Riik on meile usaldanud halduslepingu, oleme hakkama saanud SAKi ohjamisega koos partneritega, läheme järk järgult üle paberivabale jahindusele jne. See nn. hea elu, aga ei tohi meid jätta mugavustsooni ja luua illusiooni, et kõik jääbki nii ja panustada pole vaja.

Oleme volinike koosolekul deklareerinud, et areneme teadusliku ja teadmispõhise jahinduse teed. Ausalt öeldes, ega meil paremat varianti täna polegi. Teaduspõhine jahindus aga tähendab seda, et oma otsuste tegemisel arvestame seda, mida meie teadlased soovitavad.

Mõne päeva eest tehti kättesaadavaks dokument „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2019“. Alljärgnevalt toon oma pöördumises ära (kursiivis) viimaste aastate seire tulemustest tulenevad ulukiseire soovitused jooksvaks jahihooajaks. Olgu ka siinkohal öeldud, et põhilise sisendi seireandmetesse anname meie, jahimehed. Seetõttu on äärmiselt oluline, et me opereeriks tõeste andmetega.

  • 2019. aastal on vajalik metskitsede küttimist enamuses maakondades oluliselt suurendada ning maakondlike küttimismahtude määratlemisel soovitame aluseks võtta jahipiirkondade kasutajate poolsete küttimissoovide summast oluliselt suurem küttimismaht. Orientiirina maakondlike küttimismahtude määratlemisel on ulukiseirearuandes esitatud tabelis maakondlikud küttimismahud, mille täitmisel peaks metskitse arvukus püsima käesoleva aastaga samal tasemel.
  • Eelmise aasta küttimismahtudega võrreldes tuleks proportsionaalselt kõige enam küttimismahte tõsta Harju-, Pärnu-, Järva- ja Läänemaal. 
  • Jahindusnõukogudel on vajalik kõikidele jahipiirkonna kasutajatele ära märkida soovituslik minimaalne küttimismaht.
  • Kõrgema metskitse asustustihedusega maakondades Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaal tuleks üldreeglina kõikides jahipiirkondades küttida metskitsi minimaalselt tasemel 10 isendit 1000 ha jahimaa kohta, erandina võiks madalamat küttimissurvet rakendada vaid suuremaid raba- ja sooalasid sisaldavates jahipiirkondades. Teistes maakondades, kus metskitse asustustihedus on valdavalt madalam, võiks 2019. aasta jahihooajal 1/2 maakondlikust minimaalsest küttimismahust jahipiirkondade vahel jaotada pindalapõhiselt. Ülejäänud ½ jaotusel soovitame lähtuda jahipiirkonna kasutaja poolt esitatud küttimissoovist, arvukushinnangu muutusest ja metskitsega seotud kahjude esinemisest.
  • Kõrgema asustustihedusega piirkondades ja oluliste metskitse poolt tekitatud metsakahjustuste esinemisel tuleks vastavalt tõsta ka küttimismahtu.
  • Asurkonna tõhusama ohjamise eesmärgil on soovitav kõrgemat küttimismahtu rakendada ka sellistes jahipiirkondades, mille naabruses esineb olulisi metskitse tekitatud kahjustusi metsauuendusele ning ka juhul, kui enamus sellega külgnevatest jahipiirkondadest on avaldanud soovi metskitsi küttida oluliselt suurema intensiivsusega.
  • Asurkonna juurdekasvu piiramise eesmärgil soovitame kõrge asustustihedusega jahipiirkondades mõõdukalt suurendada kitsede ja tallede osakaalu kütitavate isendite seas.
  • Madalama asustustihedusega piirkondades on soovitav küttida sokkusid ja kitsesid jätkuvalt ligilähedaselt võrdsel tasemel (üks kits ühe soku kohta).
  • Jahindusnõukogudel on soovitav rangeid küttimisstruktuurist kinnipidamise kohustusi jahipiirkonna kasutajatele mitte seada, sest need võivad oluliselt negatiivselt mõjutada arvukuse tõusu peatamiseks vajalike küttimismahtude täitmist ja/või tuua kaasa küttimisandmete tahtlikku moonutamist.
  • Seadusandjal soovitame lubada jaanuari lõpuni ka ajujahti ja jahti koertega ning lisada metskitse jahiks lubatavate koerte nimistusse Eesti hagija kõrvale ka teised väikeste hagijate tõud nagu beagle ja drever.
  • Jätmaks suuremad võimalused looduslikuks valikuks soovitame metskitse jooksuajal juulis sokujahti mitte pidada. 
  • 2020. jahiaastal, enne 2020. aasta ulukiseire aruande ilmumist, jätkata metskitse küttimist seire aruandes toodud soovitustest lähtuvalt.

Need soovitused on meile teenäitajateks otsuste tegemisel. Me kõik saame aru, et ühe mütsiga ei saa kõike lüüa ja ka metskitse populatsioon paikneb ebeühtlaselt üle riigi. Kuskil on teda palju, kuskil vähem. Meie ülesanne on kindlustada teadlaste poolt soovitatud miinimum küttimismahu täitmine. Sellel hooajal on see ca 35 000. Eelmisel hooajal me kahjuks ei suutnud seda täita ja just seetõttu on meil piirkondi, kus metskitse arvukus on liialt kõrge.

Peame jahimeestena aru saama, et jahipidamine ei ole tänapäeval ainult õigus. Selle ühiskonna poolt antud privileegiga kaasnevad ka kohustused. Ja nende kohustuste mittetäitmise eest näeb seadus ette sanktsioonid. See võib meile mitte meeldida, aga see on nii. Kui soovime praegu toimiva jahindusega jätkata, peame seda kõike tõsiselt arvesse võtma.

Loomulikult on teiselt poolt ka meie võimetel piirid ja siin tulebki meil tasakaalu otsida. Kindlasti ei soovi meist keegi seda, et jahindus kui hobi saaks kurnavaks tasuta tööks.

EJSi juures tegutseva jahimeeste ja maaomanike ümarlaua viimasel istumisel oli teemaks samuti metskits. Me jahimeestena andsime lubaduse, et teeme kõik selleks, et teadlaste poolt etteantud minimaalsed küttimismahud saaksid täidetud. Meil ei ole ka täna teist võimalust.

Nii ümarlauas oli kui ka ulukiseire küttimissoovituses on juttu sellest, et kui jahimehed erinevatel põhjustel ei suuda vajalikku mahtu küttida, siis saab kasutada maaomanike abi. Analoogselt metssea katku ajal soovitatud skeemiga saab anda metskitse lubasid piirkondadesse, kus on kahjustused või kus arvukus vajab reguleerimist. See on kindlasti üks võimalik variant ja ma väga palun seltsidel sellega arvestada. Selline lisajõudude kaasamine hoiab ära ka konflikte kogukonnas.

Lõpetuseks pöördun kõigi liikmete poole üleskutsega. Näitame ka seekord, et oleme tugev ja  ühtne organisatsioon, kes suudab riigipoolsed ülesanded täita ja metskitse arvukuse kontrolli all hoida. Kütime ära teadlaste poolt soovitatud metskitse miinimum küttimismahu ja peatame sellega metskitse arvukuse edasise tõusu. See ei ole lihtne ülesanne, sest iga eesti jahimees peab küttima keskmiselt kolm metskitse. Samas on see meile proovikivi ja au küsimus, kas suudame või vannume alla. Valik on loomulikult meie endi teha.

Ma siiralt loodan, et saame sellega hakkama. Kui me ei peaks õnnestuma, siis tuuakse tõenäoliselt lauale teema metskits väikeulukiks. See aga hakkab ohustame meie ühisjahil baseeruva rahvusliku jahinduse vundamenti. Me ei saa loota ka külmadele talvedele, mis asurkonda vähendaks, sest keegi ei tea kunas ja kas need tulevad. Seega jääb loota enestele ja anda endast parim. Just seda ma Teilt palungi.

Osaga Teist kohtume kokkutulekul ja ka seal saame nendel teemadel vestelda.

Lugupidamisega
Margus Puust
president