EJ2015/3: Binokkel – kuidas ja millist valida?

EJ2015/3: Binokkel – kuidas ja millist valida?

6927
HD-R binoklil on Leica parimad läätsed, see on veekindel kuni viie meetri sügavuseni ja võimaldab tänu LED kaugusmõõtjale määrata täpselt kaugust ulukini. Foto: Assar Jõepera.

Hea binokkel on iga jahimehe ja loodusvaatleja lahutamatu kaaslane.

Pakutavate binoklite valik on väga lai. Kuidas leida sobivat? Objektiivsete valikukriteeriumite kõrval on ka palju subjektiivseid tegureid, kuid igal kasutajal on kindlasti võimalik leida sobiv kiiker.

Suurendusvõime, läätse läbimõõt ja valgusjõud. Kõikidele binoklitele on märgitud suurendusvõimet ja esimese läätse läbimõõtu tähistavad numbrid. Näiteks numbritega 8 x 42 märgistatud binokkel suurendab kaheksa korda (toob objekti kaheksa korda lähemale) ning esimese (suurema) läätse diameeter on 42 mm.

Esimest binoklit soetades arvatakse, et mida suurem suurendus, seda parem on binokkel, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Tugevam suurendusvõime annab küll võimaluse tuua vaadeldav objekt hästi lähedale, kuid kehvades valgustingimustes ei ole võimalik looma teravalt vaadelda. Suure suurendusvõimega binokli puhul on siis kindlasti vaja statiivi tuge – vastasel korral näed ainult ebateravat pilti ning hämaras metsaservas passiva põdrapulli sarveharusid on keeruline kokku lugeda. Miks see nii on?

Oluline mõiste kõikide optiliste seadmete puhul on valgusjõud. Mida suurem on binokli valgusjõud, seda kehvemas valguses saab binoklit kasutada. Valgusjõud on iga binokli puhul lihtsalt arvutatav, piisab läätse diameetri suuruse jagamisest suurendusarvuga. Näiteks 16 x 50 binokli valgusjõu arvnäitaja on 3,125, 10 x 50 binoklil 5 ning 7 x 50 binoklil 7,142. Mida suurem on binokli valgusjõud, seda hämaramas saab näha selget pilti. 16 x 50 binokliga ei ole hämaras midagi peale hakata, kuid 7 x 50 binoklit saab kasutada ka väga kehvas valguses. Tavakasutajal võiks olla binokkel valgusjõuga 3–4, täpsemast vaatlusest lugu pidaval kasutajal 4–5 ja parimat tulemust soovival kasutajal võiks olla binokkel valgusjõuga 5–7.

Jahimeeste lemmikud on läbi aastate olnud suure valgusjõuga binoklid. Need on juba mainitud 7 x 50, lisaks 8 x 50, 8 x 56, 9 x 63 ning mõnel juhul ka 10 x 50. Viimasel on küll võimsam suurendus, kuid hämaras jääb see binokkel hätta. Seetõttu on soovitatav valida pigem väiksem suumivõimendus, mis tagab kvaliteetse vaatlusmomendi päris pimedani välja.

Looduses matkajale ja linnuvaatlejale sobib kõige paremini näiteks kergekaaluline 8 x 42 kiiker. Sellest näeb mõistlikult teravat pilti ka hämara ilmaga ning ei ole karta, et lendav lind kipub binokli vaatealast (mida suurem suum, seda kitsam on binokli vaatenurk) pidevalt välja libisema. Universaalseks kasutamiseks on igati sobilikud suumiga binoklid, kuid asjatundjatele sellist ei soovita. Nimelt on optilise kvaliteedi põhimõte binoklitel sama nagu objektiividel: fikseeritud fookusega objektiivid on märksa kvaliteetsemad kui suumobjektiivid.

Ilmastikukindlus. Veekindlaid binokleid leidub kõigi tootjate valikus. Mõistagi on veekindel, lämmastikuga täidetud (nitrogen filled) binokkel kallim kui nn märgumatu kiiker. Pidevalt “töövahendina” kasutatav binokkel võiks meie oludes kindlasti olla veekindel. Binoklit valides on mõistlik vaadata, et lisaks korpuse vihmakindlusele on olemas kõikide läätsede katted, vastasel juhul tuleb iga kord enne vaatlust läätsesid puhastada.

Ülejäänud tegurid. Mõnikord on võimalik jälgida looma või linnu tegevust eriti lähedalt ning võib juhtuda, et binokkel ei võimalda seda. Seetõttu tasub uurida ka binokli lähimat teravustamise kaugust. Parimad binoklid annavad võimaluse makrosuuruses vaatlemiseks (näiteks liblikaid, putukaid jne) – see on ülimalt oluline neile, kes tegelevad lähivaatlustega.

Oluline on jälgida ka optilist kvaliteeti. Võrdluseks võiks proovida vaadata paari eri mudeliga ühte ja sama objekti. Võib juhtuda, et ühe binokli värvitasakaal meeldib märksa rohkem kui teise oma.

Mõistlik oleks vaadata, kas binoklil on kaasas korraliku laiusega kanderihm, ja katsetada teravustamisrõnga sujuvat liikumist. Viimane on oluline detail, sest ebakorrektselt liikuv teravustamisrõngas muudab igasuguse vaatlemise ebameeldivalt haklikuks. Kindlasti tueb arvestada asjaolu, et miinuskraadid kaotavad paljudel odavatel binoklitel sujuva teravustamise võimaluse, kvaliteetsete tootjate binoklid toimivad üldjuhul ka külmas samaväärselt.

Prillikandjatel soovitan jälgida, et binoklil oleks võimalik reguleerida läätsede lähedust silmale – see teeb binokli kasutamise märksa mugavamaks.

Üks väga oluline stabiilse ja ilma värinata vaatlemise tegur on binokli sobivus vaatleja kätte. Nagu fotokaamerad, nii on ka osa binokleid parema käetunnetusega kui teised. Paljuski sõltub see lihtsalt käe suurusest. Mugavalt kätte sobiv binokkel on mõnusa ja stabiilse vaatluse üks aluseid, seega soovitan binoklit valides seda kindlasti korraks käes hoida.

Hind. Odavamate binoklite hinnad algavad 40 eurost, kallimate Leica, Zeissi ja Swarovski mudelite eest tuleb kukrut kergendada kuni 3000 euro võrra. Viimaseid kasutavad mõistagi oma ala profid, tugeva harrastaja tasemel sobiva binokli leiab 160–400-eurosest hinnaklassist. Parimatel binoklitel on olemas stabilisaatorid (pildivärina vähendamiseks), distantsi elektrooniline mõõdik (kuvatakse pildiaknas), veekindlus koos märgumatute läätsedega ja osa mudeleid on ka täiesti põrutuskindlad.

Soovitused. Aastate jooksul on selgelt välja kujunenud nii jahimeeste, linnuvaatlejate kui ka rändurite eelistused. Jahimeeste eelistus on võimalikult suure valgusjõuga binoklid, millega on võimalik jälgida loomi ka siis, kui valgust napib. Sobivad 7 x 50, 8 x 50, 8,5 x 56 ja 9 x 63 binoklid. Kindlasti on hämaras vaatlemiseks lisaks valgusjõule abiks nii stabilisaator kui ka kaugusmõõdiku olemasolu. Soovitatavalt võiks binokkel olla ka veekindel, see tagab kiikri pikaealisuse. Linnuvaatlejate lemmikbinoklid on tavaliselt 8 x 42 ja 10 x 42 mudelid. Need on stabiilsed, väga hea optilise joonise ja värviedastusega ning võimaldavad uurida põhjalikult värvuliste sulestikku. Matka- ja reisihuvilise eelistused erinevad kõige rohkem ning peamine argument on binokli kaal – see võiks olla võimalikult väike. Seetõttu on sobivad valikud väikse läätsega 8 x 25, 10 x 25 ja 8 x 36 binoklid. Üle 10x suurendusvõimega, 12 x 50 ja 16 x 50 binokleid soovitan eelkõige neile, keda huvitab päevasel ajal kaugete objektide vaatlemine. Kui valgust on piisavalt, siis on nende binoklitega väga mugav kõike vaadelda. Niipea kui valgust napib, muutub tulemus vähese valgusjõu tõttu kehvaks ning nende binoklite puhul oleks hämaras kindlasti vaja statiivi (kolmjalga).

Kui on mõni tuttav, kes kasutab binoklit, siis võiks seda prooviks küsida – vahetu praktika näitab kõige paremini, kas binokkel sobib. Kui ei, siis tasub pöörduda Fotoluksi kaupluste ja spetsialistide poole. Aitame meeleldi sobiva kiikri leidmisel. Fotoluksi valikust leiab huviline endale legendaarsed Leica binoklid, Nikoni ja Canoni tippklassi tooted ning harrastajatele igati sobilikud Marumi ja Konuse binoklid.

Head jahiõnne, vaatlemist ja avastamist!

TEKST ASSAR JÕEPERA, rändurist loodusvaatleja, assar@fotoluks.ee 




SHARE