Vahtramäe: sel põdrajahihooajal on muutusi näha lehmade ja vasikate osas

Vahtramäe: sel põdrajahihooajal on muutusi näha lehmade ja vasikate osas

478
Foto: Tom Koerner/Flickr

15. novembri seisuga on kütitud 195 jahiühenduse andmetel 1876 põtra.

Kui 31. oktoobril oli Jahise andmetel põtru kütitud 1362, siis 15. novembri seisuga 195 jahiühenduse andmetel juba 1876 põtra ehk juurde on lisandunud +37,7% (2020. a oli see +16%) küttimist. Juurde on lisandunud ka 23% Jahise kasutajat ehk 59% jahipiirkondadest.

Kütitud on 732 pulli (2020. a 658), 665 lehma (2020. a 534) ja 479 vasikat (2020. a 439). Selle tulemi alusel teeb see küttimisstruktuuriks pulle 39% (2020. a 40,34%), lehmi 35,45% (2020. a 32,7%) ja vasikaid 25,55% (2020. a 26,9%) .

„Kui võrrelda struktuuri muutust eelmise aasta sama perioodiga (15.11.2020), siis näeme, et muutused on toimunud lehmade (+2,75%) ja vasikate (-1,44 %) osas, kuid nende muutuste pealt ei saa veel midagi ennustada. Siin ja seal maakondades on kurdetud, et vasikaid on vähe või emad on ilma vasikata,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.

Sel jahihooajal leppisid jahindusnõukogud kokku 5063 põdra küttimises. Keskkonnaagentuuri soovitus jäi vahemiku 5090‒5600 isendit.

„Lootus, et struktuur, mis peaks populatsiooni arvukuse säilitamise seisukohast olema võrdne on juba kadunud. Näha on, et vasikate asemel kütitakse pulle ja põhikarja ehk on sama tendents nagu eelmisel aastal,“ kommenteeris Vahtramäe.

Keskmine küttimine seltsi kohta on 9,62 isendit (2020. a oli 10,3) ehk 2 nädalaga on iga selts keskmiselt juurde küttinud 2,62 põtra (2020. a oli 1).

Keskmise andmete alusel võiks arvestada, et kokku on kütitud Eestis umbes 3155‒3350 isendit, mis on eelmisest hooajast -5% väiksem, aga samas on kohustus 9% suurem. Jahindusnõukogude poolt kinnitatud minimaalne küttimismaht oli 5060 (2020. a 4623) isendit ehk umbes 62‒66% (2020. a 75%) on sellest täidetud.

„Paljud jahiseltsid peavad pingutama kuni 15. detsembrini, et küttimismaht täis saada või õige struktuur säilitada. Kui vasikaid ei ole, tuleks esitada vaatluskaart jahindusnõukogule koos palvekirjaga, et kui vasikaid ei ole, siis nende küttimata jätmine ei ole limiidi mittetäitmine. Väga õigesti on käitunud need maakonna jahindusnõukogud, kes on seda teinud või kes on jätnud küttimismahu täitmisele võimaluse seltsidel otsustada +/- 10‒30%,“ tõi Vahtramäe välja.

„Jätkuvalt tuleks meeles pidada, et tähtis ei ole, kui palju kütime, vaid see, kui palju isendeid jääb sobivas vanuselises ja soolises struktuuris alles pärast hooaja lõppu,“ lisas Vahtramäe.

Vaata küttimisstatistikat SIIT.