Taudi tõkestamiseks vajame tööriistakasti erinevaid tööriistu – me ei pea kõiki kasutama, aga võimalus peab olemas olema metssigade arvukuse alla saamiseks.
Seadusemuudatus viiakse ministeeriumi poolt sisse, aga edaspidi saab Keskkonnaamet (KeA) oma määrusega kitsendada jahikoerte kasutamist ja määrata tingimused, kuidas ja mil määral jahikoeri kasutada jahipidamisel 1. aprillist 30. septembrini.
Eelnõukohase määrusega muudetakse jahiseaduse § 4 lõike 3 ja § 24 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrust nr 32 „Jahieeskiri“ (edaspidi jahieeskiri), kus muudetakse metsseale jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega. Muudatus on suunatud eelkõige metssigade küttimise tõhustamisele põllumaadel, kus traditsioonilised jahipidamise meetodid ei ole suveperioodil piisavalt tulemuslikud. Meetme eesmärk on pidurdada sigade Aafrika katku levikut, vähendada metssigade arvukust ning kaitsta seakasvatust ja sellega seotud majandustegevust.
Muudatus on tingitud vajadusest tõhustada metssigade küttimist sigade Aafrika katku (edaspidi SAK) leviku pidurdamiseks. SAK on väga nakkav kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ning suur suremus. SAK on suure majandusliku kahjuga eriti ohtlik loomataud. Käesolevaks ajaks on SAK Euroopas levinud juba rohkem kui kümnes liikmesriigis, sh Eestis.
Eestis on metssigade populatsioon SAK-i leviku peamine reservuaar. Viimase kahe aasta jooksul on populatsioon märgatavalt kasvanud – 2022/2023 jahiaastal hinnati asurkonna suuruseks ca 15 000 isendit, 2023/2024 jahihooaja lõpul juba ca 17 000 ja 2024/2025 jahihooaja lõpuks tõenäoliselt ca 18 500 isendit. Kahe aastaga on populatsioon kasvanud ligi 23%. See kasv seab ohtu Põllumajandus- ja Toiduameti seatud metssigade asustustiheduse sihttaseme – alla 3 isendi 1000 ha jahimaa kohta, mis on määrava tähtsusega taudi leviku kontrolli all hoidmisel.
2025. aastal on Eestis 15.08.2025 seisuga tuvastatud 8 + 1 (kahtlus) taudikollet, mille tõttu on hukkunud või hukkamisel 26 169 + 12 000 (kahtlus) looma. 31.07.2025 seisuga oli Eestis 137 seafarmi, kus peetakse 282 846 siga.
Metssigade küttimine on Eestis keskne meede sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamisel. Kuna metssead on viiruse peamised kandjad, on nende arvukuse vähendamine hädavajalik kodusigade kaitsmiseks ja majanduslike kahjude ennetamiseks.
Küttimist korraldatakse sihipäraselt kehtestatud küttimismahtude ja -reeglite alusel. Protsessi juhib ja koordineerib Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), kes vastutab bioohutusnõuete ning haigusjuhtude seire eest. KeA määrab küttimismahud ja struktuuri, tuginedes PTA ettepanekule ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) teaduslikele hinnangutele metssigade populatsiooni seisundi kohta.
Kuigi küttimistegevus peab toimuma kogu jahiaasta vältel, on eriti oluline intensiivistada metssigade küttimist nendes piirkondades, kus viirus on levinud koduseafarmidesse. Praktika on näidanud, et sellised juhtumid esinevad valdavalt suvekuudel.
Tavapärane söödaga meelitamine ei ole suvel tulemuslik, kuna metssigadel leidub põldudel toitu piisavas mahus. Seetõttu on vajalik suunata küttimistegevus eeskätt põldudele, kus saak on veel koristamata. Samas on seal metssigade jaht keerukas: kõrge taimestik pakub loomadele rohkelt varjevõimalusi. Tõhusust suurendaks jahikoerte kasutamine, kuid kehtiva õiguse kohaselt on see lubatud üksnes alates 1. oktoobrist kuni 31. märtsini.
