Rumeenia pruunkarude arvukus on jõudnud 11 000–12 000 isendini ja populatsioon kasvab.
Karusid pidevalt uuritakse ja seda tehakse mitme meetodi abil:
- reproduktiivühikute meetodil (GPS);
- elupaikade kasutuse tüübid, põhialad ja koridorid;
- ökoloogilised võrgustikud;
- territooriumite suurus ja kattuvus;
- populatsiooni ökoloogiline eripära (sündimus, suremus, aastane juurdekasv, ühenduvus jne);
- geneetilised uuringud (DNA).
Seoses pruunkarude arvukuse suurenemisega on vastu võetud palju uusi seadusi. Karpaatides, kus karud peamiselt elutsevad, neid kaelustatakse ja uuritakse. Karusid ka söödetakse, et neid pahandustest ja inimasulatest eemale hoida ja need on peamiselt riigi läänepoolsetes piirkondades.
Riigis on ka piirkondi, kus peab ala karudest tühjaks küttima. Lisaks on tsoone, kus on keelatud jahti pidada või kus just peab jahti pidama, aga on ka alasid, kus karusid lihtsalt pole.
Kõige rohkem juhtub rünnakuid maist oktoobrini. Samas toimub rünnakuid ka nendel kuudel, kui karud peaksid taliuinakut pidama. Keskmiselt on olnud seitse rünnakut talvekuude kohta.
Viimase kümne aasta jooksul on väga palju muudetud jahipidamise viise ja võimalusi. Kuidas sel aastal, keegi ei tea. Aja jooksul on karujaht vähenenud ja seda ilmestab hästi ka tabel (ettekandes lk 24), mis näitab, et karujahi vähenedes on karurünnakute arv inimestele suurenenud.
