VIDEO: Toimus rahvusvaheline seakatku konverents jahimeestele

VIDEO: Toimus rahvusvaheline seakatku konverents jahimeestele

439
Foto: EJS

8. veebruaril korraldas Euroopa Liit jahimeeste konverentsi, kus räägiti sigade Aafrika katkust (SAK) ning võimalikust vaktsiini tootmisest.

Veebikonverentsi avas Euroopa Komisjoni esindaja Zilvinas Ilevicius, kes on mitmed aastaid komisjonis seakatkuga tegelenud. Euroopa Liidu rahastatud SAK-i alase uue projekti VACDIVA eelarve on ligi 10 miljonit. Projekti eesmärk on toota tõhus ja ohutu vaktsiin mets- ja kodusigadele. Lisaks plaanitakse välja töötada DIVA test, mis võimaldab täpselt jälgida vaktsiini efektiivsust. Samuti on plaanis kavandada SAKi tõrje- ja likvideerimisstrateegia erinevates epidemioloogilistes stsenaariumides kogu maailmas ning katsetada pilootvaktsiini reaalses keskkonnas.

Zilnivias tegi ka ülevaate seakatku levikust Euroopas. Viimased uued juhtumid on olnud Itaalias ja Makedoonias ning väljaspool Euroopat Tais, Haitil ja Dominikaanis. Kümnes Euroopa riigis on praegu seakatku juhtumid aktiivsed. Tšehhis, Belgias ja Kreekas tõrjuti SAK edukalt välja. Mitu aastat on SAK olnud ka Poola-Saksa piiril. Saksamaal kasutatakse tarade ehitamist, droone, püüniseid jms. Parimaid praktikaid on SAKi tõrjel kasutatud siiski Tšehhi ja Belgia.

Komisjoni esindaja selgitas ka, et EL panustab palju teaduslikule uuringule ja laboritööle. Eraldi tehakse ka teadliku tõstmise kampaaniad koos jahimeestega jm. Alates 2014. aastast on ELi eelarvest 230 miljonit seakatku tõrjesse pandud. Koosolekuid on tehtud Euroopas ligi 20. Lisaks on tehtud muid SAK-i teadlikuse tõstmiseks üritusi ja kampaaniaid.

Zilniviase sõnul on endiselt oluline SAKi olukorda monitoorida, samuti on äärmiselt tähtis järgida bioturvalisuse nõudeid. EL-is on kehtestatud kindlad regulatsioonid ja küttimise korraldus vastavalt tsoonialadele. Jahipidamine on peamine tava metsloomade haldamisel ning see peaks olema osa lahendusest, mis kohaneb erineva epidemioloogilise situatsiooniga ja hoiab kontrolli all katku levikut. Jahimeeste kaasamine on tema sõnul äärmiselt olulise tähtsusega.

Komisjoni esindaja sõnul on katku levikuga osalt seotud ka inimtegevus, kuna SAK-i leviku vahemaa on olnud ligi 1000 km.

VACDIVA projekti koordinaator Jose Manuel Sanchez-Vizcaino tegi ülevaate uuest projektist ning rääkis vaktsiinist.

Jose sõnul on erinevad SAKi juhtumid nii Aafrikas kui Euroopas. Ida- ja Lõuna-Aafrikas on haiguse genotüüpe üle 24. Aasias on SAKi nakatunud juba üle 20 riigi. Hiinas leiti hiljuti ka genotüüp 1 levikut, mis oli Euroopas juba väga ammu välja tõrjutud.

Koordinaatori sõnul on SAK väga keeruline ja kompleksne haigus, seetõttu on selle vaktsiini väljatöötamine olnud raske. Selle molekulaarne struktuur on siiani veel täpselt teadmata. Märkimisväärseid neutraliseerivaid antikehi see veel ei tooda. Tema sõnul oleks vaja vaktsiini veel sigade peal katsetada.

Koordinaatori sõnul tulid esimesed n-ö võlts vaktsiinid turule 2019. aastal. Euroopa Liidu projekt VACDIVA raames toodeti kolm erinevat vaktsiini kandidaati. EL eraldas selleks 10 000 eurot. See projekt toimib koostöös erinevate Euroopa veterinaarameti ja laboritega, sh Eesti veterinaar- ja toidulaboratooriumiga. Esimene vaktsiinikandidaat andis 92%-lise kaitse 100-st.

Viimati Itaalias ja Hispaanias kodusigadele tehtud vaktsiini alases testis tagati 100%-line tõhusus. Vaktsiin peab olema tehtud suukaudselt ehk et vaktsiin manustatakse sööda kaudu. Senised katsed on saavutanud 100%-lise kaitse ja kõrvalmõjusid pole täheldatud. Samas on võimalik, et võib esineda mutatsioone, mistõttu on vajalik teha veel lisateste. Tehakse laboris uuringuid mets- ja kodusigade osas.

Projekti koordinaatori sõnul peaks vaktsiin valmis saama 2024.‒2025. aastal, aga see pole kindel, kuna koroonaviiruse piirangute tõttu see viibib.

Adam Balint NFCSO laborist rääkis samuti, et tegemist on komplekse haigusega, millel on pikk DNA mudel ja struktuur. Balinti sõnul tehti 2017. aastal Lätis esimesed katsetused genotüübi põhjal vaktsiiniga ja seal saavutati 92%-line kaitse metssigadele. Hiljem tehti laboris sama katse ja saavutati 100%-line kaitse.

EL-i referentslabori koordinaator Carmina Gallardo rääkis seakatku vaktsiinist kodusigadel ning kuidas neid katsetusi tehti. Seni on tehtud kolm edukat vaktsiini loomise katsetust. Kliinilised testid näitasid, et vaktsiin tagab 100%-lise kaitse.

Laboritöötaja Erwin van den Born väitis, et nemad hakkavad valmistama vaktsiini. Tema sõnul peaks olema kahte tüüpi vaktsiini, et SAK-i tõrjuda, üks suukaudne, mis sobiks metssigadele ja teine, mis sobiks kodusigadele. Borni arvates on probleem selles, kus seda tootma hakatakse, kuna seal, kus SAKi pole, peaks tootmine toimuma sisetingimustes ja olema väga range bioturvalisuse jälgimise all. Kui vaktsiin tuleb, toimuks vaktsiini jaotamine valitsuse tasemel.

Teadlane Paloma Rueda rääkis vaktsiini ja viiruse olemusest ning kuidas esimesed vaktsiinikatsetused läbi viidi ja vaktsiin töötab. Katsetati kõigi DIVA kandidaatantigeenide tootmist ja nende diagnostilise väärtuse testimist. Mitteinvasiivsete ja alternatiivsete proovide hindamine tuleks teha uutes DIVA testides. Plaanis on teha pilootvaktsiini nii Euroopas kui Keenias.

Tšehhi jahimeeste seltsi esindaja ning professor Miloš Ježek rääkis seakatku juhtumist ja selle välja tõrjumisest Tšehhis. SAK levis riiki 15.04.2017. Juhtum oli väga üllatav ja tegutsema pidi kiiresti. Üle 200 metssea leiti surnuna, kes olid SAKis, 18 metssiga kütiti. Seakatkuleviku piirala oli ligi 100km2. Alguses keelati jahipidamine ja söötmine. Fokuseeriti väga väiksele alale, aga intensiivselt tehti tõrjet. Kasutati ka tarasid ning lõhnapeleteid. 2000 jahimeest treeniti välja ning ainult nendel oli lubatud selles piirkonnas liikuda. Kõik metssea rümbad põletati. Ulatuslik jahipidamine oli lubatud alates septembrist. Jahti peeti koos politseinikega. Detsembriks oli piirkonnas alles vaid mõned metssead. Ježek soovitab fokuseerida SAKi tõrje kindlale piirkonnale ja teha aktiivset järelevalvet. Ülioluline on teha ka koostööd huvigruppide vahel.

Belgia ülikooli teadur Alain Licoppe jagas samuti Belgia kogemust SAKi tõrjel. Seakatk levis riigis 2018. aasta septembrist kuni 2021. aasta septembrini. Iga nädal tehti aktiivset rümpade otsingut, kus leiti palju surnud sigu. Samuti tarastati tsooniala ning muu liikumine keelati ära. Kaks aastat pärast esimest juhtumit lubati ka jahipidamine piirkonnas. Kasutati ka püüniseid ja öösel küttimine oli lubatud.

Mitmed konverentsil kõnelejad nõustusid, et kuigi vaktsiinivariant on olemas, nõuab see pikemaid uuringuid, et saaks toota võimalikult efektiivset ja ohutut vaktsiini. Vaktsiin peaks valmima kahe kuni kolme aasta pärast.