Kevadel nägid Eesti teadlased ette, et sigade Aafrika katku (SAK) levik on suveks taas tõusulainel. Prognoos osutus õigeks –mitte ainult metssigade hulgas, vaid ka farmides. Eesti teadlased selgitavad ERR-ile, miks see viirus just suvel õilmitseb ja kuidas meie käitumine epideemiate korral ei sõltu mitte tegelikust olukorrast, millest meil ülevaade puudub, vaid statistilisest tõenäosusest.
SAK on märkimisväärselt suur DNA-viirus, mis nakatab immuunrakke. Põhiliselt sihib see organismis patrullivaid monotsüüte ja makrofaage ehk õgirakke, mille ülesanne on võõrkehad alla neelata ning lagundada. SAK kasutab just seda makrofaagide omadust ära, et raku sisse pääseda ja panna see enda heaks tööle uute viirusosakeste tootmisel. Toodetud viirusosakesed lõhuvad raku, et pääseda vereringesse ja lasta end kanda teistesse elunditesse, kus uusi immuunrakke nakatada.
Immuunsüsteemi veel toimivad rakud hakkavad nakatunud rakke ründama, tekitades üle organismi põletikukoldeid. “SAK tekitab Euraasia sigadel hemoraagilist haigust. Enamasti lõpeb see surmaga. Hemoraagiline haigus tähendab, et tekivad verevalumid siseorganites ja nahal ning ka verejooksud,” kirjeldas Eesti Maaülikooli tenuuriprofessor, epidemioloog Arvo Viltrop haiguse mõju.
Loe lähemalt ERR-ist.
