Tartu ümbruses on viimasel ajal märgatud hunte, kes on tekitanud kahju või luusinud asulate vahel, otsides kerget saaki.
15. jaanuaril märkas Väino Visnapuu Paju ja Ervu külas hunti liikumas. Ta tegi Rannu küla Facebooki gruppi hoiatava postituse, kutsudes elanikke oma lemmikloomadel silma peal hoidma.
Kärntõves hunt
Visnapuu sõnul on juhtunust teavitatud nii ametnikke kui ka jahimehi. Samuti edastas ta info riigiinfo numbrile 1247. Fotode põhjal on näha, et tegemist on kärntõvesse nakatunud hundiga.
Kärntõbe ehk sarkoptoosi põhjustab umbes 0,2 mm pikkune süüdiklest. Emased süüdiklestad uuristavad 2 mm sügavusi käike peremeesorganismi naha pealmistesse kihtidesse, kuhu munevad iga päev 2-3 muna, põhjustades tugevat sügelust ja nahakahjustusi. Tulemuseks on karva väljalangemine, nahk muutub ketendavaks ja pakseneb, tekib tugev sügelus. Haigus põhjustab kehva üldseisundit, kõhnumist ja nõrkust.
Kärntõbi levib otse nakatunud loomade kaudu. Kaudselt võib nakatuda ka keskkonnast (näiteks pesadest, toidunõudest). Metsloomadel on see haigus eriti laialt levinud rebaste ja kährikute seas. Viimastel aastatel on märgatud ka hulgaliselt kärntõve tunnustega hunte, tõenäoliselt on nad nakkuse saanud kährikkoertelt.
Hundid Tartumaa eri otstes
Tartu Jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson tõdes, et sügisest saadik on Tartumaa linnapiiril kärntõves inimpelguse minetanud hunte sageli koduhoovides kondamas nähtud. „Seni on käinud Tartu linna piiril Kõrveküla ümbruses pahandust tegemas, aga nüüd on teateid teisel pool Tartut Rannu kandist,“ selgitas Peterson.
Tartu Jahindusklubi tegi Kõrveküla ümbruses liikunud ja kodukoeri murdnud huntide osas ka erilubade saamiseks taotluse Keskkonnaametile. Hetkel on Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna poolt Keskkonnaametile tehtud ettepanekus kirjas lisa küttimismahuks Kõrveküla ümbrusesse 2 isendit. 16. jaanuari kella 13.45 seisuga seda veel kinnitatud pole.
