Selle aasta loomaks on Eesti Terioloogia Selts valinud siili, õigemini kaks siili: hariliku ja kaelussiili. Neile pühendatigi loomaaias üks hariv õhtu, kus sai lähemalt siile tundma õppida.
Aasta eesmärk on pöörata siilile suuremat tähelepanu, sest Eestis ei ole siil veel otseselt ohustatud liik, kuid tema arvukus langeb ka meil. Euroopas on siili seisund tervikuna juba ohulähedane. Tegemist on liigiga, kes on inimkaasleja, seega saame kõik anda oma panuse, et siili käekäik paremini käiks.
Siili-aasta avamine
Avasõnad tegi Tallinna loomaaia direktor Kaupo Heinma. Siili-aasta avas Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse liige Lauri Klein, kes tõdes, et siil vajab aina rohkem tähelepanu. „Eestis asub kaks rehabilitatsioonikeskust, kes abivajavate siilidega tegelevad. Ja, mis kõige olulisem, siil on meie enda (inimese) olemusele päris sarnane,“ lisas ta.
Kokkuvõte põdra-aastast
Kokkuvõtte lõppenud põdra-aastast tegi Helen Arusoo. Mullu kõlas laiema avalikkuse ees sõnum, et põder on mudelliigiks rohevõrgustiku rajamisel, teadis Arusoo öelda. „Aina enam mõjutab põtra täna elupaikade ahenemine, liiklussuremuse kasv, kisklus, uute haiguste esiletulek, inimasustuse tihenemise surve,“ loetles ta põhjuseid.
„Põder on ulukikoosluste ja metsaökosüsteemide lahutamatu osa ja hea näide ulukite ja inimese keerukatest suhetest,“ sõnas Arusoo.
Peamisteks teemadeks olid:
- põder kui jahiuluk,
- põder ja liiklus,
- põdra seire ja tema tulevik Eestis.
Põdra-aasta jooksul viidi läbi mitmeid loengusarju, kirjutati artikleid ajakirja „Eesti Loodus“, “Eesti Jahimees“, veebis ja meedias, korraldati fotonäitus „Metsauhkus – põder“.
Tuleviku eesmärgiks oleks tagada üle maa võimalikult ühtlaselt elupaiku põdrale, st. suuremate lünkadeta ja koondumisteta ehk tõsiste ohjamisvigadeta ja looduslähedases struktuuris asurkondi.
Siis peaksid mõõdukad kõikumised arvukuses jääma 10 000–12 000 taseme juurde (ca tänane arvukus) ning olema talutavad nii põdrale kui huvirühmadele tema ümber, kaasa arvatud suurkiskjatest karu ja hunt.
Aasta loom Lätis
Lisaks mainis Helen Arusoo, et Lätis oli siil aasta loomaks 2025. aastal. Lätis valib aasta looma Läti loodusmuuseum. Lätis valitakse aasta loomaks kaitstavaid ja ohustatud loomaliike või neid, kelle kohta on veel palju olulist teadmata.
Lätis aitas aasta looma tiitel laiemal avalikkusel rohkem teada saada siilist ja tema kooselust inimesega. Siil on üks tuntumaid ja armastatumaid vabas looduses elavatest loomadest Lätis. Üks huvitav fakt, et Lätis on hariliku siili vähem kui kaelussiili.
Kuidas eristada siile?
Reno Ramon Künnapuu Eesti Maaülikoolist andis ülevaate, kuidas eristada Eestis elavaid siile teineteisest.
Siil on siili perekonda kuuluv okkaline putuktoiduline imetaja, öise eluviisiga inimkaasleja, kes on igas mõistes oportunist. „Hariliku siili tunnusteks on tume vööt näol, hele beežikas/pruunikas karvakate ja okkad heledamad,“ selgitas Künnapuu.
„Kaelussiili tunnusteks on valge rindmik ja kõhualune (kaelus), tumedam karvkate ja ka okkad on tumedamad,“ lisas ta.
Viimastel aastatel on kinnitust leidnud, et kaelussiil on domineerivam liik, kui harilik siil ja seega võib hariluku siili välja tõrjuda, samuti võivad mõlemad liigid üksteisega seguneda.
Maailmas on kolme liiki siile, lisaks harilikule ja kaelussiilile on olemas ka lõunasiil, kes peamiselt elutseb Türgi aladel.
Siili populatsiooni languse peamised tegurid on elupaikade killustumine, teed ja liiklus, aiad ja barjäärid, keemilised tõrjevahendid, külmumine talvel (siil vajab talvitumise üleelamiseks kehakaalu 700-900 grammi) ja kiskjad (rebane, mäger, nugised ja röövlinnud).
Mida me saame teha, et siilidel paremini läheks:
- jäta aeda lehe-või oksahunnik,
- loo võimalusel siilivärav,
- vaata enne niitmist hoov üle,
- ära anna siilile piima,
NB! Siilidele ei tohi piima anda, sest siilidel on laktoositalumatus!!
Siilide elukeskkond
Anneli Sinirand MTÜ Siilipusast tegi ettekande sellest, milline on siilidele turvaline elukeskkond. Ta andis ülevaate, milline on siilide elu pärast päikeseloojangut, millised ohutegurid mõjutavad siilide elu ning millised ohud varitsevad siile inimese läheduses elades.
Sinirand näitas statistikat, palju siile rehabilitatsioonikeskusesse tuuakse ja milliste vigastuste, traumadega ja kui suure protsendi loomadest suudetakse päästa. Lisaks andis ülevaate, et milline on kiiret abi vajav siil ja kuidas tegutseda, kui peaksite siilile vajadusel esmaabi andma. Ülevaate sai ka huvitavamatest faktidest, millist häält teevad siilipojad (meenutab lindude siutsumist) ja kuidas vahet teha emasel ja isasel siilil.
Anneli Siniranna ettekande slaididega saab tutvuda siin:
Eesti Jahimeeste Selts ühineb samuti siili-aastal heade soovidega siilidele, et Eesti siilidel oleksid turvalised rajad, talveks lehehunnikud, avatud aiad ja mõistvad inimesed! Olgu okkad alati teravad, kõhud täis ja talv rahulik!
