- märtsil toimus RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses selle aasta esimene suurkiskjate koostöökogu.
Kohal olid koostöökogu liikmed ja külalised, kokku 15 inimest. Esindatud oli nii Kliimaministeeriumi (KLIM), Keskkonnaameti (KeA) kui ka keskkonnaagentuuri (KAUR), EJS-i, looma ja lambakasvatajate esindajad, ümbruskonna loomakasvatajad ja kohalikud elanikud.
Sooma rahvuspargi näide
Esmalt arutati karjakasvatuse ja suurkiskjate kaitse ning ohjamise kokkupuutepunkte ja konfliktikohti Soomaa rahvuspargi näitel (KLIM, KeA, KAUR ja Soomaa karjakasvatajad).
Ettekande tegi Tanel Türna KeA-st. Ta selgitas, et mured ja konfliktid huntide ja kohalike karjakasvatajate vahel algasid 2024 a. alguses, mis on umbes 15 aastat pärast seda kui Soomaa rahvuspargis hundijaht peatati. Vaatamata sellele, et Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas, mis on Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud, on lubatud tegevus jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. Lisaks on eeskirjade järgi vajalik tegevus märgitud veel niitmine ja loomade karjatamine.
- märtsil 2025 väljastati esimene eriluba huntide küttimiseks. Juba sama aasta septembris väljastati 5 eriluba ning aasta lõpuks olid kõik eriload realiseeritud ja kõik hundid olid kütitud koplitest murtud loomade kõrvalt. Üks hunt jäi ka auto alla. 2026. aastal aga huntide murdmistegevus jätkus.
Türna tõdes, et kõiki ennetusmeetmeid täies mahus ilmselt polegi Soomaal võimalik kasutada, sest maastik on keeruline, aga ennetama peab.
Tõnu Talvi lisas, et põhiprobleem KeA vaates konfliktide tekkimisel on just ennetuse puudus. Loomakasvataja peaks korrigeerima loomade poegimist. Kõige rohkem murtakse just kaitsetuid kuni kahekuiseid vasikaid. 2024. aastal oli mureks, et KeA ei tulnud murdmisinfot operatiivselt üle kontrollima.
Kohalike karjakasvatajate sõnul on võimalik poegimist suunata, poegimist saab planeerida ja poegimisala piirata.
Huntide küttimisest
Veel anti koosolekul ülevaade hundi küttimisest, seirest ja arvukusest (sh Soomaal) 2025-2026. jahihooajal.
EJS-i esindaja Priit Vahtramäe rääkis Valga-Viljandi ohjamisalal murtud lemmikloomadest ja kütitud huntidest ning esitas küsimuse – miks? Nimelt lubati tema sõnul esimese ja teise küttimismahu osas hunte küttida kogu ohjamisala piires. Viimases käskkirjas, mis ilmus 16. jaanuaril 2026 piirati küttimist: lubati küttida neli hunti Valga-Uulu mnt piirkonnas, st ainult lõunapoole jäävates jahipiirkondades.
Samas oli KeA-l info, et vahetult enne käskkirja väljaandmist murti koer Tihemetsas, 15. veebruaril murdsid hundid Mustlas pere lemmiklooma. Pärast käskkirja ilmumist 23. jaanuaril murdsid hundid ka Ämmuste külas koera .
Vahtramäe selgitas, et kuna ohjamisala lõunapoolel oli hundijaht keelatud, siis nuhtlusisendeid küttida ei saanud, kuigi antud ohjamisalale oli antud neli luba. Samas anti 27. jaanuaril nuhtlusisendite küttimiseks eriluba kahe hundi küttimiseks Vambola jahimaadel.
- veebruaril tabatigi kaks hunti. „Vambola jahipiirkond aga jääb ohjamisalal just selle hundikarja piirkonda, kus oli teada, et seal üks kari elab,“ tõdes Vahtramäe.
Vahtramäe teadis veel, et enne nende kahe hundi tabamist murdsid hundid veel kaks koera Mulgi vallas Räägu külas. See piirkond jäi aga Valga-Uulu maanteest põhja poole ja seega ohjamisala piirist välja.
„Paraku murdmised jätkuvad ja 2. märtsil murdsid hundid veel Tõrvas Pori külas koera ja 11. märtsil Viljandimaal Järvkülas ühe lamba,“ lisas ta.
KAUR-i andmetel elas Valga-Viljandi ohjamisalal enne jahihooaega kaks karja ja üks neist, kuni 9 isendit, elas just seal piirkonnas, kus murdmised toimusid. 14.01.2026 ülevaates kinnitas aga KAUR, et selles ohjamisalas elab 4 karja.
Kokku oli eraldatud Viljandi-Valga ohjamisalale 14 hundiluba (5+5+4), millest realiseeriti 11 ja sama arv hunte kütiti ka teisel pool piiri Põhja-Lätimaal, kus jaht lõppes juba 15.01.2026. Seal kütiti kokku 370 hunti.
Enne seda eraldati Viljandi-Valga ohjamisalale neli viimast luba, aga piiranguga Valga-Uulu mnt-st lõunapoole. Jahihooaja lõpuks jäigi kolm luba realiseerimata.
„Küsimus tekkis, miks jahiaja sees, kui oli eraldatud neli jahiluba, pidi väljastama veel piiratud alal kahjustuste vältimiseks eriloa,“ küsis Vahtramäe. „Poleks olnud piirangut, oleks saanud operatiivselt ka peale esimest murdmist hunte küttida,“ lisas ta.
Keskkonnaameti ülevaade küttimisest
Hundi küttimisest rääkis ka Margo Tannik KeA-st. Küttimise kohta jagati slaide analüüside ja küttimise kohta.
Tannik tõdes, et kokku kütiti jahihooajal 151 hunti ning erilubadega kütiti veel 16 hunti. Seega kokku kütiti 167 hunti, mis on viimase 14 aasta suurim arv, 151 hunti kütiti viimati 2011. aastal.
Eraldi oli tehtud kaardivaade, kus kütiti hundid Soomaal ja selle ümbruses.
Hundi seisundist
Peep Männil koos Marko Kübarsepaga KAUR-ist, esitles ettekannet „Hundi seisundist 2025/2026 aastal“.
Ülevaade anti 2025. aasta seirearuande alusel hundi pesakondade arvukusest ja seisundist. Pesakondade arv näitab pesakondade tõusu alates 2003. aastast ja seisund on soodne.
Ülevaade anti ka kahjustustest. Kuna huntide põhiline toidubaas on sõralised, siis tehti ka vaade nende seisukorrast. Männil tõdes, et metssigade arvukus langeb oluliselt, sest üle Eesti on levimas ja juba ka oma töö teinud seakatk. Pääsenud on sellest vaid veel Vormsi ja Hiiumaa.
Männil selgitas, et metskitse arvukus on samuti madalseisus. Kuigi see on viimased kolm aastat olnud languses, siis KAUR hindab arvukust pigem heaks.
Jahimehed sellega nõusse ei jäänud, sest seirearuandes on arvukus pigem sinna „jõuga“ kirjutatud, sest viimasel kahel aastal on kisklussurve väga suur, kõrge ilveste ja huntide arvukus tarbib oma toiduks rohkem metskitsi kui populatsioon juurde suudab toota ja arvukus langeb.
KAUR-i hinnangul öeldi eelmisel aastal, et aastas süüakse kiskjate poolt 43 000 metskitse. Praegune populatsioon aga suudab järglasi juurde toota vahemikus 24 000-28 000 talle, mis tähendab et kisklussurve on suurem kui juurdekasv.
Männil näitas veel ka animatsiooni kaardil huntide seirest Soomaal ja kust kuhu hundid liiguvad. Kaardile oli paigutatud kõik Soomaal ja selle ümbruses elavate hundikarjade nimetused, paiknemine, arvukus karjas ja arvukuse langus jahihooaja järgselt.
Ohjamiskava uuendamisest ja tulevikuplaanid
Veel räägiti suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava uuendamisest ja lähitulevikus planeeritavatest tegevustest. Ülevaate tegi KeA.
Priit Vahtramäe
