- detsember 2025 toimus EJS liikmesorganisatsioonide juhtide traditsioonile infopäev veebis. Päeva juhatas sisse tegevjuht Tõnis Korts, kes rääkis lühidalt päevakavast, samuti õnnitles Harju jahindusklubi pikaaegset juhti ja tuntud jahindustegelast Rein Sõitjat, kellel täitus samal päeval 80 eluaastat.
Sigade Aafrika katkust LABRISe vaates rääkis Imbi Nurmoja PhD, LABRIS direktori asetäitja loomatervise alal. Imbi tegi lühiülevaate SAK olukorrast ja levikust Eestis. Rääkis laboratooriumi vaates, kuidas ja mida analüüsitakse, ning vastas küsimustele.
Ülevaate ”vareseprojektist” lääne Niiluse viiruse monitoorimisest kõneles projektijuht Peeter Hussar. Tema sõnul on proovide edastamisel kõige aktiivsemad on olnud Saaremaa jahimehed, aga ka Pärnumaa ning Läänemaa kütid, ta kutsus teisi maakondi aktiivselt proovide kogumisel kaasa lööma. Tutvustas ka seda, et järgmisel aastal lähevad proovide valimisse ka tuvid.
Teema vigastatud ja abivajavad ulukid avasid projektijuhid Peeter Hussar ja Tartu JK tegevjuht Tõnu Peterson. Toodi näiteid, kuidas Tartus ja Tartumaal on projekt toiminud ja kellega ning missugused lepingud sõlmitud.
EJS SAK strateegiast ja meetmest rääkis jahindusnõunik Marko Vinni. Vinni näitas ettekannet, kus olid eraldi välja toodud läbi viidud ja kavandatavad meetmed viiruse peatamiseks, küttimise seisust ning nimetas ka kitsaskohad SAK strateegia elluviimisel.
EJS IT arengutest kõneles IT spetsialist Karri Urban. Karri demonstreeris viimasel ajal välja arendatud ühisjahi moodulit, elektroonilist jahinimekirja ja samuti teisi uusi arenguid.
Kokkuvõtte ulukiõnnetustest 2025 tegi Ulukid teel projektijuht Urmas Salmu. Ettekandest selgus, et ulukiõnnetused on vastavuses liikide arvukusega, eriti rohkelt on õnnetusi juhtunud võrreldes eelmise aastaga ilvestega (34 registreeritud liiklusõnnetust).
Ülevaate teravalt päevakorras olevast kormorani teemast tõi kuulajateni EJS juhatuse liige Mati Kivistik, kes on kormorani ümarlaua üks kahest liikmest EJS-i poolt. Küsimusi kormoranide arvukuse kohta on tõstnud nii kalurid kui ka mereteadlased, kes on kormorani kõrge arvukuse tõttu mures kalavarude pärast.
Rootslaste poolt läbi viidud “põdra” projekti tutvustus EJS juhatuse liige Endrik Raun. Seal oli mitmeid õpetlike aspekte jahimeestele, sealhulgas pikalt ajavatest jahikoertest.
Eesti Jahimees ajakirja tulevikuvisiooni üle arutles ajakirja toimkonna liige Endrik Raun. Küsimus on nii finantseerimises, mis tuleb üle vaadata tänu kerkivatele teenuste hindadele, kui ka toimkonna liikmeskonnas, kuhu tuleks rohkem kaasata noori. Midagi lõplikult otsustatud pole ja arutelud jätkuvad.
RMK aladel asuvate rajakaamerate tähistuse uut korda tutvustas RMK jahinduse peaspetsialist Lauri Ellram. Kaamerate tähistuse küsimus on päevakorda kerkinud RMK-s seetõttu, et see on ühiskonnas laiemalt luubi all, kodanike jälgimist on käsitlenud ka õiguskantsler ning andnud vastavad omapoolsed soovitused. Tänane RMK poolt välja arendatud variant on jahimeestele tunduvalt leebem, kui esialgne. Nõunik Marko Vinni tutvustas kaamerate tähistust ja valmis trükitud silte, mis EJS büroo on tellinud, soovijad saavad neid Kuristiku tn. tellida. Täpsemalt kaamerate teemast tuleb EJS kodulehele eraldi artikkel.
Kokkuvõte ulukiliha nädalast tegi jahindusnõunik Marko Vinni. Ulukiliha nädalal lõi kaasa 14 restorani üle Eesti. Ühise panusena serveeriti külastajatele ligi 300 kg ulukiliha. Meie tegevused jõudsid kokku 30 000 inimeseni ning ulukiliha nädala sisu vaadati kodulehel muljetavaldavad 105 000 korda.
Seoses SAK-iga ja metssigade monitoorimisega sooritati jahimeeste, KeA ja PPA koostöös droonilende. Kokkuvõtte sellest projektist tegi Tõnu Peterson üks EJS-i poolsetest koordinaatoritest.
Infopäevast võttis osa üle poolesaja inimese.
EJS
