16.–17. jaanuaril toimus arvult juba üheksas sõprade jaht Hiiumaal Määvlis.
Määvli on küla Hiiumaa südames – ühtlasi ka Hiiumaa Jahiseltsi jahtkond samanimelises jahipiirkonnas. Nagu igal traditsiooniks saanud ühisjahil, on ka sõprade jahil oma lugu.
Kuidas traditsioon alguse sai?
Saarte rikkalik jahifauna on aastaid meelitanud mandrimehi. Nii käisid Määvli jahtkonnas kord ühe, kord teise kohaliku mehe sõbrad. Mingil hetkel ei saanud enam päris selgelt aru, kes kus ja kellega jahib ning tekkis reaalne oht pingete kasvuks. Aga jahipidamine on kvaliteetne ajaveetmine ja pingetel ei tohiks sõpruskonnas kohta olla.
Siis käis Vallot Kaasik välja lihtsa ja tugeva mõtte: teeme asja selgeks ja klaariks – teeme ühe suure jahi, kõik koos, kõigi sõbrad ühel ajal. Mitte kommertsina, vaid pingevaba sõprade jahina. Nii sündiski sõprade jahi traditsioon.
Kahepäevane jaht ja õhtused jahijutud
Sõprade jaht kestab kaks päeva ning sama oluline kui korraldatud ajujaht on ka õhtune koosolemine. Räägitakse jahijutte, mille kaudu jõuavad “rindeuudised” üle Eesti ühe laua taha, kes tuleb Võrust, kes Viljandist – igal mehel oma kogemus ja oma lugu. Just see sotsiaalne osa teebki selle ühisjahi eriliseks.
Seekord oli jaht kahepäevane ning mõlemal päeval tehti kaks aju. Esimesel päeval tabati neli hirve. Teisel päeval tabati neli hirve ja viis metssiga. Kokku kütiti 13 looma.
Suur koormus langes kaheksale koerale ja nende peremeestele ning tulemused näitasid, et töö oli tasemel.
Pingevaba ei tähenda reegliteta
Sõprade jahi iseloomulik tunnus on, et see ei ole kommertsüritus. Samas ei tähenda see kõikelubatavust. Kohalikud jahimehed järgivad kindlaid põhimõtteid ja ootavad sama ka külalistelt. Näiteks, et perspektiivseid hirvepulle ei kütita ning tiineid hirvelehmi säästetakse.
Kõnekas hetk saabus, kui kohaliku seltsi juhi Tõnis Teidla palve oli jätta küttimata üks eriti perspektiivikas võimsate sarvedega pull. Just see pull tuli ette Võrumaa mehele Tarmo Kokale ja ta jättiski laskmata. Selle asemel tegi ta loomast video ning jagas seda kaaslastega.
Nagu vahel öeldakse jahijumalanna või metsavana, kes iganes meie asju seal metsas korraldab, andis Tarmole seejärel ka võimaluse väärikaks trofeeks. Just eetiline otsus jätta lask tegemata tõi talle jahikuninga tiitli ja medali.
Olgu ta eeskujuks nii Määvli sõprade jahi osalejatele kui kogu Eesti jahikonnale. Märkimist väärib ka see, et teisel päeval jättis Tarmo küttimata ka ühe hirvelehma, keda sooviti säästa.
Tänusõnad
Suur tänu kõigile sõprade jahil osalejatele, koertele ja koerameestele ning eriline tänu Määvli jahtkonna kohalikele jahimeestele.
On suur asi, kui oma varakambri uksed avatakse ja lubatakse sisse ka sõbrad. Just see teeb ühisjahist tõelise jahikogemuse, kus lisaks jahiõnnele on aus sees ka inimlikud väärtused.
