Soome põdrapopulatsioon püsib jätkuvalt stabiilne. Soome Loodusvarade Instituudi (Luke) hinnangul elas riigis pärast 2025. aasta sügisest põdrajahti ligikaudu 88 000 põtra. Populatsiooni suuruse tõenäosusvahemik jääb 79 000–100 000 looma vahele.
Võrreldes eelneva aastaga pole põtrade arv märkimisväärselt muutunud. Piirkondlike ulukinõukogude seatud eesmärkide järgi peaks Soome põdrapopulatsioon olema kogu riigis ligikaudu 70 000–90 000 looma, mis tähendab, et praegune tase jääb seatud sihtvahemikku, teatab Luke oma kodulehel.
Suurim asustustihedus rannikualadel
Kõrgeim põtrade asustustihedus, vähemalt 4,2 põtra 1000 hektari kohta registreeriti Uusimaa ja Pohjanmaa rannikul ning Edela-Saaristikus.
Põhja-Soomes oli suurim tihedus Edela-Lapimaal, kus loendati umbes 3,2 põtra 1000 hektari kohta. Mujal Lapimaal ja Oulu maakonna kirdeosas jäi tihedus kuni 2,5 põdrani 1000 hektari kohta. Ülejäänud Soomes kõikus põdratihedus 2,3–3,9 looma 1000 ha kohta.
Sooline suhe vastab eesmärkidele
Täiskasvanud põtrade sooline suhe oli paljudes piirkondades kuni 1,5 lehma ühe pulli kohta, mis vastab riiklikus põdrapopulatsiooni majandamise kavas seatud eesmärgile. Selline vahe registreeriti suuremas osas Edela-Soome, Lääne-Uusimaa, Pohjanmaa ranniku, Oulu põhjaosa ning Lapimaa piirkondades.
Kõige rohkem vasikaid, vähemalt 90 vasikat 100 lehma kohta, registreeriti Oulu lõunarannikul, Pohjanmaal, Kesk-Soome keskosas, Savos ning Uusimaa ja Kagu-Soome piirialadel.
Samas oli vasikate arv märkimisväärselt madal, st alla 60 vasika 100 lehma kohta Uusimaa läänerannikul, Edela-Saaristikus, Karjalas ja Lapimaal.
Pikemaajaline statistika näitab, et vasikate arvukus on enamikus Soome põdramajanduspiirkondades vähenenud. Statistiliselt oluline langustrend on täheldanud 46 piirkonda 59-st.
Hinnang põhineb ulatuslikel vaatlustel
Põdrapopulatsiooni suurust ja struktuuri hinnati Luke’i populatsioonimudeli abil, mis ühendab erinevaid andmeallikaid. Olulise osa andmetest koguti My Game teenuse kaudu 2025. aasta sügisese põdrajahi ajal.
Kokku esitas kohustusliku aruande 5497 jahiseltsi, kellest 95,6% registreerisid ka põtrade vaatlusi. Lisaks kasutati andmeid loendustest, liiklusõnnetustest jms.
Luke hinnangud aitavad suunata põdrapopulatsiooni majandamist ning tagada, et põtrade arv püsiks tasakaalus nii looduse kui ka jahinduse eesmärkidega.
