Pärast lumetulekut on hundi seiretingimused paranenud Ida-Norras. Sel talvel on seal tuvastatud 51–55 hunti. Norra kaguosas Østfoldis on kinnitatud ka hundikari koos pesakonnaga.
Talvised seirevaatlused algasid 1. oktoobril ning kestavad kuni 31. märtsini. Aruande on koostanud Norra Innlandeti Ülikool. Aruanne annab ülevaate 6. veebruari seisuga Norras dokumenteeritud ja kaardistatud hundiasurkonnast, kirjutab ulukiseireamet Rovdata oma kodulehel.
Hundiarvukus
„Seni on sel talvel registreeritud 32–34 hunti üksnes Norras, aga 16–18 hunti territooriumidel, mis paiknevad mõlemal pool Norra–Rootsi riigipiiri, ning kolm isendit Halåa territooriumil asuvas karjas, mille piiriülene staatus on esialgu ebaselge,“ selgitab ulukiseireameti Rovdata juht Jonas Kindberg.
Rovdata hundiloenduris, mida talve jooksul ajakohastatakse, oli 6. veebruari seisuga registreeritud 47 DNA-analüüsi abil tuvastatud hunti Norra-sisestes territooriumides, piiriülestes territooriumides ning rändel Norras.
Hundipesakonnad Norra territooriumil
Sel talvel on Norras ja piiriülestel territooriumidel kokku tuvastatud viis hundipesakonda.
Varem tuvasti kaks täielikult Norra territooriumil asuvat pesakonda Disenå ja Setteni aladel ning kaks piiriülest pesakonda Kynna ja Kymmenis.
Üks hunt kütitud
Enamus hunte, peale ühe erandi, on sel talvel tuvastatud Kagu-Norra hunditsooni kuuluvatest maakondadest. Üks hunt on tuvastatud ka Jarfjordis Finnmarkis.
Sellel talvel on hunditsoonist väljaspool toimuva jahi küttimismahuks kehtestatud 27 hunti. 6. veebruari seisuga oli kütitud üks isend. See kütiti Ringsakeri vallas väljaspool hunditsooni.
Seiretööd jätkuvad
Enne kui talvine hundiseire 31. märtsil lõpeb, on veel palju tööd teha – jälgede tuvastamist lumel, DNA-proovide kogumist ning muud välitööd.
„Edaspidi on eriti oluline seada prioriteediks seiretöö ja DNA-proovide kogumine hunditsoonis, kus on endiselt võimalik uute paaride moodustumine. Sama kehtib territooriumide kohta, kus ei saa veel täielikult välistada, et eelmisel aastal sündinud dokumenteerimata kutsikaid võib endiselt veel leiduda,“ selgitab Innlandeti Ülikooli hundiseire projekti juht Petter Wabakken.
Seirearuanne
Esialgsete seisuaruannete eesmärk on anda välitöötajatele, ametiasutustele ja avalikkusele võimalikult ajakohane ülevaade olukorrast hunditerritooriumidel. Samuti osutavad need, kus on vaja täiendavaid andmeid ja kus oodatakse avalikkuselt vihjeid.
Lõplik seisuaruanne hundipopulatsiooni kohta Norras ja Skandinaavias 2025–2026. aasta kohta on kavas koostöös Rootsi teaduspartneritega valmis saada 1. juuniks.
