RMK traditsiooniline sügisjaht toimus 16.-17. oktoobril Saaremaal.
Esimesel õhtul koguneti Mändjalal. Jahipäevad avas RMK tegevjuht Mikk Marran. Järgnevalt oli võimalus kuulata nelja RMK juhatuse liikme ülevaadet RMK tegemistest. Ülevaated olid vabas vormis ja osalejad olid oodatud kaasa mõtlema, küsimusi küsima ning arutelus osalema.
Samuti oli võimalus vaadata slaidiprogrammi RMK tegemistest nii arvudes kui pildis. Programm vaheldus Vereta jahi 2025 fotodega loodusest ja looduse asukatest. Kõige selle kõrvale sai maitsta metsaande.
Jaht algas
Teisel päeva hommikul kutsusid jahisarve helid jahilisi kokku rivistusele Mändjala loodusmaja hoovil.
Jahijuhataja Lauri Ellram viis läbi instruktaaži ja selgitas, keda on lubatud küttida. Metskitsi seekord paluti mitte küttida. Küll aga metssigu ja hirvi ning põtra.
Lipu heiskas jahisarve helide saatel eelmise aasta jahikuningas Saaremaa jahimees Mihkel Tarvis. Jahipäeva jooksul tehti kaks aju. Ajajaid oli palju ja teha sai piisavalt suuri tükke.
Jaht oli edukas, kütiti üks hirvepull ja üks põdrapull. Põdra küttis Kirde regijooni juht Avo Siilak. Jahikuningaks sai seekord Hardi Tullus, kes küttis hirvepulli. Parimaks ajajaks valiti Katrin Kivioja.
Jätkuv traditsioon
RMK sooviks on ikka olnud, et Eestimaa jahitraditsioonid võiks jätkuda ning et metsandussektori inimesed ja nende partnerid oleks selle traditsiooni kandjateks ja edasiviijateks. Seetõttu korraldab RMK igal sügisel jahi ning hoolitseb selle eest, et seda tehes oleks järgitud head tava: küttimisel arvestatakse metsaelanike populatsiooniga ning kütitakse neid ulukeid, kelle populatsiooni on looduse tasakaalu huvides vaja paratamatult reguleerida ning austatakse kombe kohaselt loomi, keda kütitakse.
Alates 2009. aastast on RMK sügisjaht toimunud Saaremaal Mändjalas. Vaid 2015. aastal aastal korraldati sügisjaht Tallinnas RMK peakontoris „Vereta Jahi“ lõputseremooniana. Peakontori juures avati põtrade puuskulptuurid.
Selle aasta jahil osales ka EJS-i juhatuse esindus ja tegevjuht. Suur tänu RMK-le selle eest, et ollakse lipulaev meie ühisjahikultuuri hoidmisel ja arendamisel. RMK-l on suur ja tähtis roll meie riigi metsade haldamisel, kaitsmisel ja uuendamisel. Jahipidamine on üks metsa kõrvalkasutuse vormidest ja kuulub komplekse metsamajandamise juurde.
RMK on eeskujuks kõigile metsade majandajatele. Samuti ollakse eeskujuks mitte ainult metsade majandamisel vaid ka metsade kõrvalkasutuse läbiviimisel, nagu seda on jahipidamine.
Täname RMK-d selle eest, et ta jätkuvalt tähtsustab ka jahindust ja sellega komplektset metsade majandamist ning jälgib nn suurt pilti meie looduse kasutamisel ja hoidmisel.
Kivi kotti!
EJS
