Põdrajahihooaeg, mida Rootsi keskkonnakaitseagentuur soovib pikendada veebruari lõpuni, on jahimeeste arvates hoop põdra populatsiooni majandamisele.
Rootsi ekspertide sõnul on põdrapopulatsioon viimase 50 aasta madalaim. Enamikus piirkondades on põdra talvine populatsioon umbes viis põtra 1000 hektari kohta. Vasikate suhtarv on 40% ja emasloomade keskmine vanus on alla nelja aasta.
Vaatamata sellele soovib Rootsi keskkonnakaitseagentuur jahihooaega pikendada. Põhjuseks toodakse, et see tagaks metsakahjustuste parema kontrolli all hoidmise.
On algatatud debatt ja sellega seoses on kerkinud mitmeid küsimusi seoses jahi pikendamise ja põdra populatsiooni seisundiga.
Looduslik toit on kadumas
Põdra populatsiooni majandamine läks kohalike jahimeeste sõnul juba mitu aastat tagasi rööbastelt maha. Küttimine peaks olema vastavuses põdrapopulatsiooni suurusega.
50 aastat tagasi oli põdra populatsioon enam kui kaks korda suurem kui praegu. Põtrade poolt tekitatud metsakahjustused olid siis vaid kolmandiku võrra suuremad kui praegu.
Jahimeestel tekkis seega küsimus, kas põdrad on nüüd näljasemad või on see tingitud uutest metsa majandamise viisidest. On täiesti loomulik, et männiistandustes suurenevad kahjustused, kui põtrade loomulik toit ära kaob.
Sõraliste arvukuse langus
Lisaks pikemale põdrajahiajale soovitakse ettepanekus ka hirvejahi pikendamist, et maakondade haldusnõukogud ei oleks metsakahjustuste küsimustega koormatud.
Jahimehed on aga seisukohal, et looduses peab valitsema ökoloogiline tasakaal, et küttimine ei tooks endaga kaasa põdrapopulatsioonide drastilist vähenemist ning et kiskjatel, eelkõige hundil, oleks looduslik toidubaas tagatud.
