26. jaanuaril toimus riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni ühine istung, kus muu hulgas käsitleti salaküttimise teemat.
EJS-i juhatuse liikme Endrik Rauni sõnul on oluline tagada kogukondliku jahinduse toimimine. „Kui suudame selle säilitada, siis kontrollime ise oma jahipiirkonda ja ka ebaseadusliku tegevuse võimalus on väike. Meie probleemid on alguse saanud suuresti sellest, kui suurt jahiala kontrollivad paar inimest ja kogukonna kontroll puudub,” ütles Raun.
Keskkonnaameti järelevalvealast tegevust tutvustas põhjalikus ettekandes ameti peadirektor Rainer Vakra, kes vastas ka riigikogu liikmete küsimustele. Tema sõnul ei ole viimaste aastate salaküttimisjuhtumite arv kasvanud ning üldine foon on suhteliselt madal. Vakra selgitas ka Keskkonnaameti järelevalve prioriteete, mis on suunatud eeskätt tõsisemate rikkumiste avastamisele.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul taunib EJS salaküttimist ühemõtteliselt. „Salaküttimisel ei ole kohta meie kaasaegses jahinduses ning toetame igati tõenduspõhiseid meetmeid selle vähendamiseks,” ütles Korts.
Riigikogu liikmed esitasid küsimusi ka EJS-i esindajatele. Jahimeeste esindajad rõhutasid, et karistusi ja menetlusi tuleb vaadata koosmõjus. Praegu tuleb ette olukordi, kus ühte jahialast rikkumist menetleb paralleelselt koguni kolm erinevat ametkonda.
Riigikogus on menetluses eelnõud, mis seda olukorda reguleerivad, ning lähiajal on oodata menetlusse ka relvaseaduse kaasajastamise eelnõu.
EJS-i poolt osalesid ühiskomisjoni töös juhatuse liige Endrik Raun ja tegevjuht Tõnis Korts.
