Relvaseaduse muudatused Euroopa tulirelvadirektiivi ülevõtmiseks.

Relvaseaduse muudatused Euroopa tulirelvadirektiivi ülevõtmiseks.

1947
Foto: Pixabay

5.septembril kiitis Valitsus  heaks seadusemuudatuse, millega Eesti võtab üle Euroopa tulirelvadirektiivi.

Valitsus kiitis  heaks siseministeeriumi ettepaneku võtta üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid, edastas valitsuse pressiesindaja. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli eelmise aasta 14. september.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtivate seadustega muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Näiteks, kui seni sai Euroopa tulirelvapassiga jahipidamiseks EL-is relvadega reisida iga kord selleks luba küsimata, siis edaspidi saab sel eesmärgil tulirelvapassi alusel lihtsustatult EL-is liikuda vaid C-klassi relvaga, B-klassi relvaga liikumiseks on vaja igakordselt taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks politsei- ja piirivalveametist ühekordne luba.

Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise EL-i liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele. Sellisteks tulirelvadeks on püstol, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, ja püss, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine enese- ja vara kaitse eesmärgil keelatakse.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või nö tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud. Eelnõu järgi võib kollektsiooni asutada ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel ning uudsena nähakse seaduses ette, et see ei tohi ohustada riigi julgeolekut ega avalikku korda.

Politsei- ja piirivalveametil tuleb enne kollektsioneerimisloa väljastamist hinnata isiku sobivust kollektsionääriks ja hinnata ka isikust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule. Kuna koguda on lubatud muu hulgas automaattulirelvi, sh kuulipildujaid, ning enamohtlikke padruneid ja tulirelvi, peab riik loa andmisel kontrollima isiku tausta hoolikalt, et välistada ohtlike ja suure tulejõuga tulirelvade sattumine ebasoovitavate isikute kätte.

Riikliku järelevalve tõhustamise eesmärgil lühendatakse kõigis EL-i riikides kollektsioneerimisloa kehtivust kümnelt aastalt viiele samamoodi teiste relvalubade kehtivusajaga. Kollektsioneeritavatele laskekõlblikele tulirelvadele ja laskemoonale, mis on valmistatud pärast 1945. aastat, seatakse piirid, et kollektsiooni ei kogutaks piiramatus koguses tänapäevaseid relvi ja laskemoona, mis võib kujutada julgeolekuriski.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

BNS

JAGA