Relvaseaduse muudatused 2026: võrdlus jahimehe vaatenurgast
Tänavu 27. novembril 2026 jõustuvad Relvaseaduse muudatused, mis puudutavad otseselt ka jahimehi ning jahirelvade soetamist, omamist, hoidmist ja kasutamist. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on jahimeeste esindusorganisatsioonina seisnud nende muudatuste eest juba pikemat aega ning tunneb heameelt, et mitmed jahimeeste jaoks olulised ettepanekud on nüüd seadusesse jõudnud.
Muudatustega lihtsustatakse mitmeid seniseid nõudeid ja vähendatakse põhjendamatut bürokraatiat, säilitades samal ajal relvaohutuse põhimõtted. Olulisemate uuendustena suureneb jahirelva kohta lubatud laskemoona kogus seniselt 300 padrunilt 1000 padrunile ning relva soetamisloa kehtivusaeg pikeneb kolmelt kuult kuuele kuule.
Muutub ka relvade ja laskemoona hoiustamise kord. Näiteks ei pea tulirelv olema hoiustamisel enam täielikult tühjaks laetud, kuid padrunipesa peab olema tühi, välja arvatud revolvri puhul. Samas tuleb arvestada, et ka ühe jahirelva omanikul peab üldjuhul olema nõuetekohane relvakapp.
Olulise muudatusena suureneb ka Politsei- ja Piirivalveameti kaalutlusõigus relvaloa kehtetuks tunnistamisel. See tähendab, et üksik relva käitlemise nõuete rikkumine ei pea enam automaatselt kaasa tooma relvaloa kaotamist. PPA saab arvestada rikkumise raskust ja asjaolusid ning teha proportsionaalse otsuse. Samas säilib võimalus tõsiste rikkumiste korral relvaluba kehtetuks tunnistada.
Lisaks täpsustatakse helisummuti kasutamisega seotud sätteid ja relva ajutise hoiuleandmise tingimusi. Muudatused puudutavad ka noorte jahimeeste võimalusi ning relvaloa taotlemise korda.
EJS-i järjepidev töö on kandnud vilja
Eesti Jahimeeste Selts on jahimeeste huvide esindajana Relvaseaduse ajakohastamise nimel tegutsenud juba aastaid. EJS-i juhatuse juures tegutseb Relvaseaduse töörühm, mida juhib Raivo Aeg ja kuhu kuuluvad tuntud relvaeksperdid ja spetsialistid. Töörühma eesmärk on analüüsida kehtivat seadusandlust, koondada jahimeeste ettepanekuid ning seista selle eest, et relvade käitlemist reguleerivad nõuded oleksid mõistlikud, selged ja praktilises elus rakendatavad.
EJS-i esindajad on aktiivselt osalenud Relvaseaduse muudatusi käsitlevatel aruteludel ja töökoosolekutel. Koostöös Siseministeeriumi esindajate ja teiste partneritega on mitmeid kohtumisi korraldatud ka EJS-i peamajas. Need arutelud on andnud võimaluse tutvustada jahimeeste praktilisi kogemusi, selgitada kehtiva regulatsiooni kitsaskohti ning otsida ühiselt lahendusi.
EJS peab oluliseks, et relvaohutus ja relvaomanike vastutustundlik käitumine oleksid tagatud, kuid samal ajal ei koormataks seaduskuulekaid jahimehi põhjendamatute piirangute ja liigse bürokraatiaga. Jõustuvad muudatused on samm tasakaalustatuma ja praktilisema relvaregulatsiooni suunas.
Täname koostööpartnereid!
Eesti Jahimeeste Selts tänab Siseministeeriumi ametnikke, Politsei- ja Piirivalveametit, Riigikogu liikmeid ja teisi poliitikakujundajaid ning eriti siseministrit Igor Taro tehtud töö, konstruktiivse koostöö ja jahimeeste ettepanekutega arvestamise eest.
Relvaseaduse ajakohastamine on nõudnud eri osapoolte sisukat koostööd ja valmisolekut otsida lahendusi, mis arvestavad nii avaliku turvalisuse kui ka vastutustundlike relvaomanike vajadustega. Hindame kõrgelt partnerite panust ning loodame sama edukale koostööle ka edaspidi.
Töö relvaseaduse ajakohastamisega jätkub
Kuigi mitmed olulised muudatused jõustuvad juba tänavu novembris, ei ole EJS-i töö Relvaseaduse täiustamisel lõppenud.
EJS-il on ette valmistatud järgmine pakett muudatusettepanekuid, millest mitmeid on koostööpartneritega toimunud kohtumistel juba arutatud. Osa ettepanekutest on kavas käsitleda järgmise seadusemuudatuse raames.
EJS jätkab aktiivset osalemist õigusloomeprotsessis, et Relvaseadus vastaks ka edaspidi jahimeeste praktilistele vajadustele ning toetaks ohutut ja vastutustundlikku relvakultuuri.
Tutvu muudatuste võrdlustabeliga
Et EJS-i liikmetel oleks lihtsam uutes nõuetes orienteeruda, oleme koostanud Relvaseaduse muudatuste võrdlustabeli, kus on kõrvuti esitatud senised ja uued nõuded ning selgitatud nende praktilist mõju jahimehele.
Soovitame kõigil jahirelva omanikel muudatustega tutvuda ja vajaduse korral oma relvade hoiustamise tingimused üle vaadata.
Vaata allpool relvaseaduse muudatuste võrdlustabelit.
Võrdlustabel: mis täpselt muutub 27.11.2026?
|
Valdkond |
Kuni 26.11.2026 |
Alates 27.11.2026 |
Mõju jahimehele |
Paragrahv |
|
Vintraudse jahirelva padrunid |
300 padrunit iga relva kohta |
1000 padrunit iga relva kohta |
Lubatud kogus suureneb 700 padruni võrra |
§ 46 lg 5 p 3 |
|
Sileraudse jahirelva padrunid |
300 padrunit iga relva kohta |
1000 padrunit iga relva kohta |
Lubatud kogus suureneb 700 padruni võrra |
§ 46 lg 5 p 4 |
|
Laskemoona hoidmine |
Relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas |
Relvakapis või relvahoidlas |
Seaduse tasandil kaob eraldi lukustatava kapiosa nõue |
§ 46 lg 6 |
|
Ühe relva hoidmine |
Ühe relva ja selle laskemoona puhul ei olnud relvakapp nõutav |
Üldine erand kaob |
Ka ühe jahirelva omanik vajab relvakappi |
§ 46 lg 8 |
|
Relva soetamisluba |
3 kuud |
6 kuud |
Relva ostmiseks on kaks korda rohkem aega |
§ 32 lg 7 |
|
Soetamisloa pikendamine |
Kuni 3 kuud |
Kuni 6 kuud |
Pikem võimalus oodata tellitud relva |
§ 32 lg 7 |
|
Välismaalt soetatud relva registreerimine |
7 tööpäeva |
10 tööpäeva |
Rohkem aega asjaajamiseks |
§ 33 |
|
Päritud relvaga seotud tähtaeg |
3 kuud |
6 kuud |
Pärijal on rohkem aega nõutavate toimingute tegemiseks |
§ 5 |
|
Jahirelva hoidmine laetuna |
Tulirelva tuli hoida täiesti tühjaks laetuna, Ka salves ei tohtinud padruneid olla. |
Padrun ei tohi olla padrunipesas, välja arvatud revolvril. Salves võib. |
Lisandus revolvri laiendus ja võimalus hoida padruneid salves. |
§ 45 lg 3 |
|
Ajutine hoiuleandmine |
Kuni üks ööpäev, nõutav üleandmisakt |
Kuni üks ööpäev, nõutav üleandmisakt |
Tähtaeg ei muutu; täpsustatakse viiteid hoiustamisnõuetele |
§ 45 lg 5 |
|
Helisummuti |
helisummuti võis olla püsivalt kinnitatud üksnes jahipidamiseks või laskespordiks registreeritud relvale. Sellist relva võis koos helisummutiga kanda ainult jahil või laskepaigas. Kui relv oli registreeritud ka muul otstarbel, näiteks turvalisuse tagamiseks, ei olnud helisummuti püsiv kinnitamine lubatud. |
Edaspidi võib helisummuti olla püsivalt kinnitatud relvale, mille üheks registreeritud otstarbeks on jahipidamine või laskesport, sõltumata sellest, kas relv on registreeritud ka muul otstarbel, näiteks turvalisuse tagamiseks. Samaks jääb põhimõte, et püsivalt kinnitatud helisummutiga relva võib kanda vaid jahil, lasketiirus või laskepaigas. |
Laiendab helisummuti kinnitamist mitmeotstarbelisel relval |
§ 20¹ lg 3¹ |
|
Noor jahimees |
Puudus 16–18-aastase jahirelva valdamise säte |
16–18-aastane isik võib vallata jahitulirelva jahipidamiseks paralleelrelvaloa alusel tingimusel, et tal on selleks lapsevanema või eestkostja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. |
Avaneb täiendav võimalus noorele jahimehele |
§ 29 lg 1² |
|
Relvaeksami praktiline katse |
Üldine relva käsitsemise katse nõue |
Relva käsitsemise katset ei pea sooritama jahitunnistust omav jahipidamise otstarbel püssile relvaluba või soetamisluba taotlev isik, kelle jahieksami käigus sooritatud laskekatsest või suuruluki jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud. |
Jahieksami laskekatse asendab relva käsitsemise katset |
§ 35 lg 6¹ |
Relvaloa kehtetuks tunnistamisel suureneb PPA kaalutlusõigus
Ühe olulise muudatusena muutub paindlikumaks relvaloa kehtetuks tunnistamise kord. Kui seni võis relva käitlemise nõuete rikkumise eest määratud karistus kaasa tuua relvaloa kohustusliku kehtetuks tunnistamise, siis uue seaduse järgi saab Politsei- ja Piirivalveamet hinnata rikkumise asjaolusid ning otsustada, kas loa kehtetuks tunnistamine on põhjendatud. Seda muudatust palus Eesti Jahimeste Selts nii Siseministeeriumilt, PPA-t kui ka poliitikutelt.
See tähendab, et näiteks üksik relva hoiustamise nõuete rikkumine ei pea automaatselt kaasa tooma relvaloa kaotamist. Otsustamisel saab arvestada rikkumise raskust, ohtlikkust ja muid olulisi asjaolusid. Seni kehtiv sõnastus seda ei võimaldanud ja paljud jahimehed pidid ka pisikeste rikkumiste eest oma relvaload loovutama.
Samas ei tähenda muudatus rikkumiste lubamist ega seda, et esimesel korral relvaluba ära võtta ei võiks. Tõsise rikkumise korral võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks ka esmakordse rikkumise järel.
Muudatuse eesmärk on võimaldada rikkumiste asjaolusid arvestavat ja proportsionaalset otsustamist, säilitades samal ajal relvaohutuse tagamiseks vajalikud võimalused.
EJS





