AI kujutis

Aastakümnete pikkune teadustöö kinnitab jahilindude majandamise positiivset mõju elurikkusele

Täna, 17. november 2026

Suurbritannia uluki- ja looduskaitseorganisatsioon Game & Wildlife Conservation Trust (GWCT) esitas Inglismaa valitsusele põhjaliku teadusliku ülevaate, mis näitab, kuidas kestlik jahilindude majandamine võib märkimisväärselt toetada elurikkust ja looduskaitset. Samal ajal tuuakse välja võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud ning võimalused nende vähendamiseks.

Suurbritannia keskkonna-, toidu- ja maaeluministeerium (Defra) algatas septembris tõenduspõhise ülevaate koostamise, et hinnata jahilindude kasvatamise, loodusesse laskmise ja küttimise mõju elusloodusele, elupaikadele, loomade heaolule ning keskkonnale laiemalt.

1.novembril lõppenud tõendite kogumise protsess aitab kujundada Inglismaa tulevast jahinduspoliitikat.

GWCT, mis on Suurbritannia juhtiv sõltumatu uluki- ja looduskaitse teadusorganisatsioon, esitas ülevaate koostamiseks mahuka teadusliku materjali. Selle hulgas oli ligi 180 täiendavat dokumenti, sealhulgas 163 teadusartiklit, mis tuginevad enam kui 30 aasta jooksul tehtud eelretsenseeritud uuringutele.

Jahilindude majandamise mõju on mitmetahuline

GWCT nõustamis- ja poliitikavaldkonna direktor dr Roger Draycott rõhutas, et jahilindude loodusesse laskmise keskkonnamõjud on keerukad ning nende hindamisel tuleb arvestada kõiki teaduslikke tõendeid. „Meie uuringud on tuvastanud nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Seal, kus esineb negatiivseid mõjusid, oleme töötanud välja praktilised juhised nende vähendamiseks. Samal ajal toetame majandamisvõtteid, mis annavad elusloodusele kõige suuremat kasu,“ selgitas Draycott.

Tema sõnul on eriti oluline, et hästi korraldatud jahimajanduse looduskaitseline mõju ulatub märksa kaugemale jahilindudest endist.

„Elupaikade loomise ja hooldamise, lisasöötmise ning kiskjate arvukuse ohjamise kaudu saavad jahimajandid toetada elurikkust kogu ümbritseval maastikul.“ Draycott rõhutas, et teadusuuringute kohaselt võib parimatel praktikatel põhinev jahimajandus anda märkimisväärse panuse looduse taastamisse, toimides samal ajal koos tootliku põllumajandusega. Seejuures ei nõua selline tegevus tingimata maksumaksja raha. GWCT hinnangul ulatub jahimajandusega seotud erainvesteeringute maht looduskaitsesse ligikaudu 500 miljoni naelani. See võib anda olulise panuse Suurbritannia valitsuse looduse taastamise eesmärkide saavutamisse. „Defra tõendite kogumine on alles ülevaatusprotsessi algus. Enne uute poliitiliste otsuste tegemist tuleb välja selgitada ka need valdkonnad, kus teaduslikke teadmisi veel napib,“ lisas Draycott.

Inglismaa eesmärk on peatada elurikkuse vähenemine

Inglismaal kehtivad 2021. aasta keskkonnaseaduse alusel õiguslikult siduvad looduskaitse eesmärgid. Nende kohaselt tuleb 2030. aastaks peatada liikide arvukuse vähenemine. Aastaks 2042 peab liikide arvukus ületama 2022. aasta taset ning olema vähemalt 10% kõrgem kui 2030. aastal. Lisaks on seatud eesmärk vähendada liikide väljasuremisriski, parandades Inglismaa punase nimestiku indeksit, ning luua või taastada väljaspool kaitsealasid enam kui 500 000 hektarit elurikkaid elupaiku võrreldes 2022. aastaga. Samuti soovitakse suurendada Inglismaa metsasust 2050. aastaks 16,5 protsendini. Kuna üle 70% Suurbritannia maismaast kasutatakse põllumajanduseks, on maaomanikel ja põllumajandustootjatel looduse taastamisel väga oluline roll. Paljudes eravaldustes tegutsevad jahimajandid, mille tegevusest saadav tulu võimaldab rahastada aastaringseid looduskaitse- ja elupaikade taastamise projekte.

Jahimajanduse positiivne mõju ulatub üle kogu maastiku

GWCT pikaajalised uuringud näitavad, et jahilindude küttimise ja elurikkuse vaheline seos on märksa keerulisem, kui avalikes aruteludes sageli kujutatakse. Teadlased on leidnud, et jahilindude loodusesse laskmisega võivad kaasneda teatud negatiivsed mõjud, näiteks taimestiku kahjustumine lindude ajutistes pidamis- ja lahtilaskmisaedikutes ning nende vahetus ümbruses. Need mõjud on aga enamasti lokaalsed ning neid on võimalik vähendada, järgides teaduspõhiseid majandamissoovitusi.

Samas ulatuvad vastutustundliku jahimajanduse positiivsed mõjud palju suuremale alale, toetades mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Olulist rolli mängivad metsade, hekkide ja põlluservade hooldamine, elupaikade loomine, lisasöötmine ning spetsiaalsete söödakultuuride kasvatamine, mis pakuvad lindudele ja teistele loomadele toitu ning varjepaiku.

Uuringud näitavad märkimisväärset kasu lindudele ja liblikatele

GWCT teadusuuringud on toonud esile mitu olulist tulemust.

12 korda rohkem linde

192 uurimisalal tehtud uuring näitas, et spetsiaalselt ulukite ja lindude jaoks kasvatatud söödakultuuridega põldudel esines hektari kohta 12 korda rohkem linde kui tavapärastel põllumaadel.

Kuni 65% rohkem hekke

Jahilindude kasvatamise ja loodusesse laskmisega tegelevates jahimajandites võib hekkide pikkus ruutkilomeetri kohta olla kuni 65% suurem kui muudel aladel. Hekid on olulised elupaigad paljudele linnuliikidele, putukatele ja väikestele imetajatele.

32% rohkem metsalinde ja kaks korda rohkem liblikaid

Faasanite elupaikade hoidmiseks majandatavates metsades leidus 32% rohkem looduslikke linnuliike ja kaks korda rohkem liblikaid kui Suurbritannia tavapärastes metsades.

36% rohkem laululinde

Suurbritannia suuremahulise põllulinnuloenduse Big Farmland Bird Count tulemused näitavad, et jahimajandusega tegelevates põllumajandusettevõtetes leidus keskmiselt 36% rohkem laululinde kui ettevõtetes, kus jahimajandust ei toimunud. Loendus hõlmab kuni 400 000 hektarit Suurbritannia põllumajandusmaad.

Kiskjate ohjamine aitab parandada lindude pesitsusedukust

GWCT rõhutab, et seaduslik ja teaduspõhine kiskjate arvukuse ohjamine võib aidata vähendada ohustatud liikidele avalduvat kisklussurvet. Eriti oluline on see kevadisel pesitsusperioodil, mil paljud maaspesitsevad linnud on röövloomade suhtes haavatavad. Jahipidajate ja ulukihooldajate tegevus võib seeläbi parandada mitmete liikide, eelkõige põllulindude pesitsustingimusi. Samas mõistab GWCT üheselt hukka röövlindude ebaseadusliku tapmise. Organisatsiooni uuringud näitavad, et jahimajandusega tegelevatel aladel võivad ka röövlinnud edukalt toime tulla. Selle üheks võimalikuks põhjuseks peetakse elupaikade paremat seisundit ja saakloomade suuremat kättesaadavust.

Allertoni uuring: laululindude arvukus võib kahekordistuda

GWCT Allertoni uurimis- ja näidistalus Leicestershire’is on aastakümnete jooksul uuritud põllumajanduse, jahimajanduse ja elurikkuse vahelisi seoseid. Pikaajalised uuringud on kahel korral näidanud, et hästi korraldatud faasanijahi ja sellega seotud elupaikade majandamise ajal võib pesitsevate laululindude arvukus olla kaks korda suurem kui perioodidel, mil vastavat jahimajanduslikku tegevust ei toimu. Need tulemused näitavad, et jahimajandusega kaasnevad tegevused võivad soodsates tingimustes toetada ka selliseid linnuliike, kes ise ei ole jahiulukid.

Teaduspõhine jahimajandus toetab looduskaitset

GWCT tervitab Inglismaa valitsuse otsust hinnata jahilindude majandamise mõju teaduslike tõendite põhjal. Organisatsiooni hinnangul tuleb poliitika kujundamisel arvestada nii jahilindude loodusesse laskmise võimalikke keskkonnariske kui ka jahimajanduse kaudu rahastatava elupaikade hooldamise ja taastamise laiemat positiivset mõju. Defra ametnikud külastasid ka GWCT Allertoni uurimis- ja näidistalu, kus neile tutvustati praktilisi näiteid sellest, kuidas kestlik jahimajandus saab toetada eluslooduse kaitset ja toimida koos põllumajandusega. GWCT esitatud teaduslik materjal oli erakordselt mahukas. Organisatsiooni vastus sisaldas ligi 50 000 sõna ning sellele lisati 179 PDF-dokumenti, sealhulgas üle 160 teadusartikli, täiendavad uuringuaruanded ja juhtumiuuringud. Lisaks koostati üheksa uut kokkuvõtvat aruannet, mis koondasid olulisemate uurimisvaldkondade tulemused ja viited teadustöödele.

Jahimajandajatel soovitatakse koguda rohkem andmeid

GWCT kutsub jahimajandajaid üles senisest süsteemsemalt jälgima ja dokumenteerima oma tegevuse mõju elurikkusele. Lindude ja teiste liikide loendused, elupaikade seisundi hindamine ning muud seireandmed aitavad näidata, millist looduskaitselist kasu jahimajandus tegelikult annab. Samuti võimaldavad need välja selgitada valdkonnad, kus on vaja täiendavaid uuringuid või seniste majandamisvõtete parandamist.

GWCT analüüsib kogutud andmeid ning tutvustab tulemusi poliitikakujundajatele, teadlastele ja maaomanikele. Seda tööd saab toetada organisatsiooni looduskaitsealgatuse Game for Nature Appeal kaudu. Dr Roger Draycott rõhutas, et kuigi valitsuse ametlik tõendite kogumise periood on lõppenud, peab teadustöö ja andmete kogumine jätkuma. „Olenemata sellest, millises suunas tulevane poliitika liigub, on üha olulisem, et jahimajandusega tegelevad inimesed suudaksid tõendada oma tegevuse positiivset kogumõju elurikkusele,“ ütles ta.

„Head looduskaitselised tulemused sõltuvad heast majandamisest. Meie ülesanne on pakkuda teaduslikke tõendeid ja praktilisi soovitusi, mis aitavad neid tulemusi saavutada.“

GWCT – teaduspõhine looduskaitse

Game & Wildlife Conservation Trust (GWCT) on sõltumatu Suurbritannia looduskaitseorganisatsioon, mis on uurinud ulukite, eluslooduse ja jahimajanduse seoseid alates 1930. aastatest. Organisatsioon nõustab põllumajandustootjaid, maaomanikke ja jahimajandajaid elupaikade parandamisel ning loodussõbralike majandamisvõtete rakendamisel. GWCT-s töötab üle 60 doktorikraadiga teadlase ja muu teadustöötaja, kelle uurimisvaldkondade hulka kuuluvad linnud, putukad, imetajad, kalad, põllumajandus ja statistika. Organisatsiooni eesmärk on ühendada teadusuuringud praktilise looduskaitsega ning muuta teadustulemused kättesaadavaks neile, kes igapäevaselt maastikke ja elupaiku majandavad.

Allikas: Game & Wildlife Conservation Trust (GWCT), 17. november 2026.

Originaalartikkel: Decades of wildlife research shows the landscape scale conservation benefits of gamebird management.

Veebileht: Game and Wildlife Conservation Trust