Rahvuslooma ümarlaua koosolek toimus 20. veebruaril EJS-i majas Tallinnas.
Arutati näiteks kliimaministri 2. veebruari 2024. a määruse nr 5 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord” mõju praktikas, aga ka suurkiskjatega seotud käimasolevaid kohtujuhtumeid ja erinevaid keskkonna projekte.
Kitsaskohtade üle vaatamine
Möödas on kaks aastat määruse jõustumisest ning kaks aastat tagasi lubas kliimaministeerium rahvuslooma ümarlaua mure peale kitsaskohad aastaringi möödudes üle vaadata.
Nüüd on rohkem aega möödas ja ümarlaua osalejate arvamuse järgi võiks selle ülevaatamise ette võtta. Peamine põhjus on statistika täpsuse vähenemine mis tuleneb järgnevatest asjaoludest: pole enam sõltumatut loomakahjude hindamist, mistõttu hundi ja karu arvele laekub rohkem süütegusid ja omakorda kannatab hundi maine. Teiseks ei soosi omavastutuse hüppeline suurenemine pärast murdmist liiga lühikese aja jooksul kahjudest teadaandmist, lambakasvatajal selleks soov puudub.
Ümarlaua liikmed arutasid ka võimalust, et kahjude maksmine võiks toimuda läbi kindlustusseltside. Seda teemat otsustati lähemalt uurida ja infot koguda.
Hundiasjad kohtus
Arutati ka seda, et praegu on kolm hundi kohtuasja käsil: kaks haldukohtus – nende tähtaeg oli 20. veebruar ja üks riigikohtus. Viimasega on väga pikalt venitatud nii 2024. kui 2025. aastal. KeA käskkirja on vaidlustatud ja mõlemad on halduskohtus. Halduskohus andis teada, et halduskohtu asju lükatakse kuu aega edasi. Nad ootavad riigikohtu otsust.
Lambakasvatajate poolt tuli ettepanek organiseerida bioloogiaõpetajate suvekooli rahvuslooma ümarlaua koolitus. See leidis toetust ja kui kõik õnnestub, viiakse see läbi sellel aastal suvel.
Seekordsel ümarlaual osalesid Laura Kiiroja, Marju Kõivupuu, Ell Sellis, Triin Asi, Bert Rähni, Tõnu Traks, Tõnis Korts, Peep Männil ja Helen Arusoo.
Rahvuslooma ümarlaud tegutseb alates 2018. aastast. Sinna kuuluvad kõik hundiga seotud peamised huvigrupid: Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Terioloogia Seltsi esindajad, samuti loodusturismi edendajad, ametkondade esindajad, ajakirjanikud, loodushuvilised, pärimusetundjad ning kultuuritegelased. Rahvuslooma ümarlaua rajamise ajendiks oli soov luua erinevaid hundiga seotud huvigruppe koondav platvorm omavahelise suhtluse edendamiseks ning usalduse kasvatamiseks.
